Monday, July 27, 2009

Benny Hinni materjalide põhjal, lisa


***Lisa

Pühal Maal toimuv on minu jaoks isegi reaalsem, kuna ma olen teinud palju tööd oma uue raamatu Veri liival käsikirja kallal. See on reis läbi Lähis-Ida konflikti – läbi tänase ähvardava ohu, millest Piibel ette kuulutab. Ma liigun läbi ajaloosündmuste, mis on seal toimunud ja vaatan seda, mis on juhtumas, Pühakirja prohvetluse taustal.
See sõnum on tähtsam kui kunagi varem, sest isegi Lähis -Ida ja Piibli kõige pealiskaudsem vaatleja võib öelda, et selles piirkonnas toimub midagi kaalukat. Me kuuleme praegu uudistes rohkem, kuidas Venemaa abistab Iraani nende tuumarajatise ehitamisel, vastandudes Ameerika soovidele ja poliitikale. Kuna see kõik on just toimumas meie silme ees, siis me teame, et Hesekiel kuulutas tuhanded aastad tagasi, et Venemaa ründab koos Iraani ja Põhja-Aafrika liiduga Iisraeli. Me näemegi praegu selle kohutava ettekuulutuse täitumise algust.
Mõned näevad hiljutisi valimisi Liibanonis positiivse märgina Lähis-Ida jaoks, kui Iraani toetatav Hizb'Allah rühmitus kaotas formaalselt kontrollivõimaluse Liibanoni valitsuse üle. Me teame tegelikult, et kaotus ajab iraanlased raevu, kes on juba korduvalt suurendamas oma toetust Hizb'Allah'le nende jõupingutustes kummutada Liibanoni Lääne-sõbralik valitsus ja panna piirkonnas jalg tugevamalt maha.
Samal ajal kutsuvad hääled kogu maailmas Iisraeli oma maad jagama ja ära andma. President Barack Obama ja Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu kohtumine mais esitas Ameerika uuendatud nõudmisi Iisraelile külmutada asunduste rajamisi ja nõustuda Palestiina riigi rajamise läbirääkimistega. Nagu eelmiste U. S. administratsioonide puhulgi, on Bibi Netanyahu olnud sunnitud Iisraelimaad jagama, andes Läänekalda palestiinalstele ja jagades Jeruusalemma. Isegi kui ta nõustus taasalustama läbirääkimisi palestiinlastega, on ta ikka öelnud, et selline jagatus lubab radikaalse islami sõjarditel ulatuda iga Iisraeli osani, ohustades Püha Maad ettearvamatult.
Iisraeli alarmeeritus on jätkuvalt kasvanud tänu Barack Obama tajutavale kalduvusele Iisraeli araablastest vaenlaste poole. President Obama ajalooline visiit Saudi Araabiasse ja Egiptusesse juuni esimesel nädalal tundus näitavat märgatavat nihet Washingtoni ja Lähis-Ida suhetes, eriti kuna ta ei kohtunud Iisraeli juhtidega selle reisi ajal. President Obama kõne Kairos oli eriti kõnekas, kui ta nõudis lepitavat lähenemist ja „uut algust Ameerika Ühendriikide ja maailma moslemite vahel.“
Paljud Lähis-Idas ja maailmas näevad seda peamise uue suunana, mis paneb Iisraeli peale kasvava surve olla palestiinalste suhtes sama leplik. Ma olen veendunud, et Iisraeli jagamine oleks katastroofiline ja kasvav surve teha nii on veel üks silmatorkav signaal, et Pühakirja prohveteeringud on nähtavamad kui eales varem!
Iisraeli hävitamine oleks kindel, kui Jumala käsi ei sekkuks. Me ei tohi olla pimedad toimuva vaimse sõja suhtes.
Iisrael on prohvetluse süda, prohvetluse hääl. Juutidele juhtuv mõjutab maailma ja on koguduse jaoks eriti tähtis.


Tõlge: Vaimulik Varasalv

Monday, July 20, 2009

Benny Hinni materjalide põhjal 1/2009


Mis toimub Lähis-Idas?


Ma reisisin koos väikese rühma partneritega Iisraeli, et võtta aega teenimiseks, osaduseks, rahva toetuseks ja meie uue palvekeskuse pühendamiseks Jeruusalemmas. Ma kohtusin seal olles dr. Eli Karmoniga, kes on töötanud Iisraeli kaitseministri nõunikuna ja keda peetakse rahvusvahelise terrorismi ja Lähis-Ida strateegiliste küsimuste juhtivaks eksperdiks. Ma kohtusin ka kindralmajor Uzi Dayaniga, kes Kuuepäevases sõjas, 1973. a. Yom Kippuri sõjas ja Liibanoni sõjas juhatas vapralt väeüksusi ja kes on teeninud peaministreid Ehud Baraki ja Ariel Sharoni rahvusliku julgeoleku alase nõustajana. Kindral Dayan on ka tuntud Iisraeli kaitseministri Moshe Dayani õepoeg. Kui ma usutlesin dr. Karmonit ja kindral Dayani saates See on sinu päev!, ma olin šokeeritud, kuuldes ringisisest informatsiooni kasvavast ohust Iisraelile ja Lähis-Idale.
Kui ma juhatasin neid kainestavaid intervjuusid, olid inimesed kogu Iisraelis ja maailmas lugemas „Jerusalem Post'i“, kus toodi esile, kuidas Iraani president Mahmoud Ahmadinejad, kes 20. aprillil 2009 kõneles ÜRO rassismialasel konverentsil Shveitsis Genfis, päev enne Iisraeli holokausti mälestuspäeva, eitas holokausti ajaloolist fakti ja kutsus kõiki maailma vabasid rahvaid üles „näitama meelekindlust ja välja juurima sionismi“. Ta kutsus oma Iisraeli-vastases tiraadis üles tegema samme, et „sionismi sarnased rassistlikud jõud ei saaks rahvusvahelistes poliitilistes institutsioonides võtta toetuse saamiseks paremust“ ja ta ütles, et „valitsused peavad olema julgustatud ja toetatud oma võitluses, et hävitada see barbaarne rassism ... peab tegema jõupingutusi, et sionismile lõpp teha“.
Ta kutsus ekstaatilise aplausi saatel maailma üles andma maa palestiinlastele, jagama Jeruusalemma ja hävitama Iisrael! Ta tõotas faktiliselt iisraeli rahvale hävingut. Mind vapustas see, et nii paljud maailma tsiviliseeritud rahvaste esindajad aplodeerisid tema pahaendeliste sõnade peale. Ma jooksin hiljem "Kuningas Taaveti" hotelli fuajees Fox Uudiste reporteri juurde, kes oli osalenud president Ahmadinejadi esinemisel Shveitsis ja kes oli näinud ovatsiooni pärast seda ägedat rünnakut. Ta rääkis mulle sellest vihasest kõnest veel rohkemat.
Sellele vastuseks ja kahtlemata holokausti mälestuspäeva osana ilmus 21. aprillil „Jerusalem Post'is“ tohutu reklaam, mis palus inimesi üle kogu maailma mitte korrata Teise Maailmasõja vigu.
Me kuulsime samal päeval kl. 10 hommikul, kuidas sireen huilgas ja maa jäi vaikseks, et austada juute, kes olid tapetud natside käe läbi holokaustis. See oli liialdamata öeldes jahutav - olla holokausti mälestuspäeval Iisraelis.
Ahmadinejadi kõne toimus päev enne sireeni kaikumist üle Iisraeli, mis tähistas holokausti ajal tapetud, põletatud ja gaasitatud kuue miljoni juudi austamist. Kui rahvas mälestas holokausti ja nuttis unustamatu ja enneolematu tragöödia pärast, mida Adolf Hitleri ebainimlikkus juudi rahvale põhjustas, kajas tõusva ovatsiooni saatel uue „Hitleri“ sõnades kutse Iisraeli hävitamiseks.
Oleksime justkui näinud Piibli ettekuulutust oma silme ees täituvat. Eriti šokeeriv oli see, et kogu maailma tsiviliseeritud rahvaste esindajad aplodeerisid kõnele, mis kutsus üles hävitama Iisraeli! Kõik need asjad olid meie südameis Jeruusalemmas olles. Juudid küsivad: „Mis meile juhtuma hakkab?“ See oli olnud nii ärgitav üleskutse, nagu oleksin neid sündmusi oma silmaga näinud ja oma kõrvaga kuulnud. Ma mõistsin koos oma kaasreisijatega, et me olime ajaloo tunnistajad.
Ma jagan seda, millest räägib minu varsti ilmuv raamat „Veri liival“, mis sel suvel raamatupoodidesse müüki tuleb ja ma räägin sellest raamatust varsti rohkem.
Piisab sellest, kui ütlen, et maailm on praegu keskendunud segasele majandusele. Silmad on ära pööratud sellelt, mis Lähis-Idas tõesti juhtumas on ja Iraani presidendi poolt öeldud sarnaste ütlemiste tähenduselt.
Tsiviliseeritud riikide inimesed eirasid 1930ndatel seda, mida Hitler ütles. Ta kirjutas ja avaldas 1920ndatel „Mein Kampfi“ („Minu võitlus“), milles ta räägib „juudi ohust“ ja räägib üksikasjalikult oma antisemiitlikest ja militaristlikest vaadetest ning teatas, et keegi ei saa olla samal ajal sakslane ja juut. Raamat tõlgiti inglise keelde 1930ndatel ja selle põletavad sõnad oleksid pidanud maailma ärevaks ajama ohu suhtes, millega Hitler Euroopat ähvardas ja holokausti suhtes, millega ta pidi jätkma. Tsiviliseeritud ja rahuarmastavad inimesed lootsid sellegipoolest parimat.
Me teame kõik, mis juhtus. 1939. aasta 1. septembri natside sissetung Poolasse tähendas ajaloo kõige ulatuslikuma sõja algust, kuhu oli kaasatud üle 100 miljoni sõjaväelase ja mille tulemusena sai surma vähemalt 73 miljonit sõdurit ja tsiviilisikut.
Nüüd on esil uus juht, kes ütleb: „Hävitagem Iisrael,“ ja paljud rahusobitavad maailma liidrid aplodeerisid Iraani presidendi kõnele.
Need sündmused on eriti märkimisväärsed, sest ma olen kogu oma täisealise elu olnud prohvetiõpilane ja ma usun, et need viimased arengud Iisraelis annavad märku kuumast, kasvavast ja enneolematust prohvetlikust hooajast, mis kiiresti muudab ajaloo kulgu.
Iisrael on prohvetluse südames, prohvetluse hääl. See, mis juutidega juhtub, mõjutab maailma ja on koguduse jaoks eriti kaalukas.
Päevil, mil me võime koheselt näha uudiseid teisel pool maakera toimuvast juhtumas otse meie kaamerate ees - siis see hirmutab meid. Need sündmused peaksid samal ajal olema aulised Jumala rahvale, kes mõistab prohvetlikku tähendust.
Isegi kiire pilk Hesekieli 38.-39. peatükkidele annab ülevaate sellest, mis lõpuks Lähis-Idas toimuma hakkab. Iraan (Hesekiel 38:5 nimetatud Pärsiaks), mida on silmapaistvalt ära märgitud, ründab Venemaa (Goog, Maagoog, Meesek, Tubal) abiga avalikult Iisraeli, plaanitsedes rahvusvahelisel tasandil juudi rahva täielikku kustutamist.
Jumal ütleb meile, mis just toimuma hakkab, kui see vandenõu saab avalikuks, Hesekiel 38:15,16:
„... ja tuled oma asukohast, kõige kaugemast põhjast, sina ja koos sinuga paljud rahvad, kes kõik ratsutavad hobustel - suur väehulk, rohkearvuline sõjavägi. Sa tõused mu Iisraeli rahva vastu nagu pilv, et katta maad; see sünnib viimseil päevil: siis ma toon su oma maa kallale, et paganad võiksid tundma õppida mind, kui ma nende silme ees näitan oma pühadust sinu kaudu, Goog.“
2006. aasta Liibanoni sõja ajal (mida tuntakse Teise Liibanoni Sõjana) paljastas 33-päevane sõjaline konflikt, kui suurel määral oli Iraan toetanud Hizb'Allah' terroriste nende aktsioonides iisraeli rahva vastu. Koos lõpuks saavutatud relvarahu ja ÜRO resolutsiooni nr. 1701 -ga, mis taotles vaenutegevuse lõpetamist (k. a. Iisraeli sõjavägede väljaviimist Liibanonist), Iisrael kõikus enamuse Lähis-Ida (eriti Iraani, kes oli rahastanud terroriakte) inimeste silmis. Iraani verine käsi oli kontrastina suuresti tugevnenud.
Täna, mil sündmused läbi selle piirkonna lahti rulluvad, me näeme, et Iraan ei püüa enam varjata oma toetust terroristidele nende järeleandmatutes rünnakutes Iisraeli kodanike vastu. Naftarikas Iraan toetab otseselt mõlemaid - Hizb'Allah'd põhjas ja Hamasi lõunas, ja teda toetavad sageli selle piirkonna rahvad, kes tahavad piirkonna Iisraelist vabastada. Rahvas asub nüüd ajaloolises murranguhetkes, kui Iraani president kutsub mõnede maailma liidrite aplausi saatel Iisraeli hävitama.
See julmus ja otsustavus hävitada kõik juudid piirkonnast paneb vaaruma!
Me elame tõsisel ja ohtlikul ajal. Ma usun, et see on tegelikult kõige ohtlikum tund hilisajaloos, kaheldamatult Hesekieli prohveteeringu täitumise algus. Kas sa mõistad, kui kiiresti need relvastatud kokkupõrked võivad kasvada täiejõuliseks tuumaholokaustiks, eriti kui Iraan liigub tuumarelvastumise poole? Olles Pakistani ligiduses on sellest saamas kõige ohtlikum koht maa peal, sest Talibani terroristid otsivad võimalust selle valitsuse kukutamiseks ja seega saavutada ligipääsu tuumalõhkepeadele.
Lisanduseks üldisele pildile on fakt, et enamik maailmast on hiljutisest finantskaosest raputatud. Me teame Hesekieli raamatust, et Lääs on võimetu või tahtetu takistama Venemaad, Iraani ja teisi liitlasi Iisraeli ründamast. Poliitilised muutused ja finantskatastroofid on muidugi Läänt palju nõrgestanud, nii asetuvadki mosaiigitükikesed oma kohtadele.
Me teame aga, et Jumal valitseb. Hesekieli 38. ja 39. ptk. ilmutab raevu, mis Iisraeli-vastasele alliansile osaks saab. Kui me näeme kõiki neid sündmusi esile tulemas ja on kindel, et Hesekieli prohveteering on meie silme ees täitumas, peaks olema ka ilmne, et me oleme kokku põrkamas Jeesuse Kristuse teise tulemisega. Isanda Jeesuse prohvetlikud sõnad kõlavad üha enam tänaste uudiste moodi, Lk 21:25-28:
„Ja päikeses ja kuus ja tähtedes on siis tunnustähti ja maa peal on rahvastel kitsikus ja nõutus merekohina ja veevoogude pärast. Inimesed jäävad hingetuks maailma peale tulevate sündmuste kartuses ja ootuses, sest taeva vägesid kõigutatakse. Ja siis nad näevad Inimese Poega tulevat pilve sees väega ja suure hiilgusega. Aga kui kõik see hakkab sündima, siis tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!"See on prohvetite poolt ettekuulutatud aeg. Me oleme ajaloo tunnistajad! Ajamärgid on otseselt hüüdmas meie vastu läbi sündmuste, mis meie silme all toimuvad.
Tänane kiirenenud aeg paneb meie peale isegi suurema nõudmise viia evangeelium välja kasvava kiirusega. Ei ole aeg tempot maha võtta. Need sündmused on äratushüüuks kõikidele usklikele.
Ma vajan teie abi rohkem kui enne. On hiline tund ja häirekellad kaiguvad. Prohvetluse hääl läheb üha valjemaks, käskides meil nüüd sõnum välja viia. Prohvetluse hääl kõlab, kui Jumal püüab saada meie tähelepanu sündmuste kaudu, mis maa peal toimuvad. Me oleme katastroofiliste päevade piiril, kui me seda palves koos ei hoia. Me teame üle kõige, et me ei saa enam tõe eest peituda ja oodata, et keegi teine töö ära teeb. Me peame seda tegema. Nii mul kui teil on suur töö teha ja ma arvestan teiega.
Jumala evangeeliumi vägi on ainuke, mis võib midagi muuta. See lihtne auline päästesõnum Jeesuse Kristuse läbi vabastab Jumala väe, kusiganes seda kuulutatakse, ja me peame seda lihtsat, elumuutvat, imettegevat ja väelist sõnumit kuulutama.
Meie aeg saab lihtsalt otsa. Aga see võib olla meie suurim tund, kui me kuulutame evangeeliumi vaatamata maailmas juhtuvale.
Me oleme selgelt sõja lävel Lähis-Idas. See on meie silme ees juhtumas. Maailm võib tundide või päevade jooksul konfliktis plahvatada. Me teame, et Benjamin Netanyahu, praegune Iisraeli peaminister, on nüüd kohtunud Ameerika Ühendriikide presidendi Barak Obamaga, et arutada Lähis-Ida kriisi. Nii nagu eelmiste U. S. administratsioonide puhulgi, on Bibi olnud sunnitud Iisraelimaad jagama, andes Gaza araabastele ja Läänekalda Hamasile, nagu ka Jeruusalemma jagama. Isegi kui ta nõustus taasalustama kõnelusi palestiinlastega, on ta ikka kuulutanud, et ta ei panusta jagatud Jeruusalemmale, teades, et selline jagatus lubab radikaalse islami sõjarditel heita rakette iga Iisraeli osa peale, mis ohustab Püha Maad uskumatult. Iisraeli hävitamine on saatana plaan, sest kui kuri saaks Iisraeli hävitada, siis ta saaks hävitada ka Pühakirja ja hukutada prohveteeringu. Me ei tohi jätkuva vaimse sõja suhtes olla pimedad. Me peame seeasemel olema valvsad. Sellepärast me olemegi hiljuti avanud ja pühendanud uue imede palvekeskuse Jeruusalemmas. Ei ole enam juhus, et see keskus asub otse ei-kellegi-maal, mis tähendab seda, et kui linn saakski poolitatud, siis meie palvekeskus oleks samuti poolitatud, sest see asub otse piiril. (Me oleme nii otseses kui vaimulikus tähenduses liimiks.)
Palvetades Iisraeli allesjäämise eest me peame mõistma selle tunni tõsidust. Me peame viima evangeeliumi nii Iisraeli kui maailma. Me peame tegema seda julgelt ja kartmatult.
Ma reisin selletõttu üha rohkem. Kirjutades seda kirja, ma valmistun kolmeks tähtsaks sündmuseks Aafrikas....
... See võib olla meie viimane võimalus viia evangeelium välja! Meie Isand Jeesus on sellel tunnil kutsunud sind ja mind minema kõike maailma ja kuulutama Tema õnnistatud evangeeliumi ning rääkima kõikidele rahvastele, et Tema on Jumala Tall, kes on maailma pattude eest tapetud, et Tema on See, kes võtab ära maailma patud ja kes on „tee, tõde ja elu“, Jh 14:16!
Praegu on aeg rääkida kadunud ja surevale maailmale päästest Jeesuse Kristuse läbi, sest „nüüd on õige aeg, nüüd on päästepäev“, 2 Ko 6:2.
Me oleme prohvetlikult kõige imelisema aja tunnistajad kogu ajaloos! Jah, me elame ohtlikul ajal. Aga see on ka auline võimalus nendele, kes usuvad Isandasse Jeesusesse Kristusesse ja kes kuulutavad Tema nime kogu maailmas.
Meie aeg on lühem kui me oleme varem arvanud. Jesaja ütles, et tuleb aeg, mil inimesed hüüavad Issandat, aga Tema ei vasta. Kuid ta kirjutas ka: „Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal,“ Js 55:6.
See aeg on käes! Me ei saa viivitada või lasta sellel aulisel võimalusel mööda minna.
Me oleme suures muutuste ajas nii mitmes valdkonnas – vaimulikus, poliitilises ja finantsilises. See on kriitiline aeg Iisraelile, Lähis-Idale ja kogu maailmale. See on ka erutav võimaluse aeg, kui me viime lootusesõnumit kadunutele maailmas, kellel ei ole üldse mingit lootust.


Tõlge: Vaimulik Varasalv