Kuningas Jamesi Piibel 5

MIS ON SEPTUAGINTA?

Kui vaadata mõne moodsa Piibli eessõna, siis leiad sealt ilmselt viite Septuagintale, mille lühend on LXX. Kõikide moodsate piiblite tõlkijad, k. a. NKJV omad, kasutavad Piibli tõlkimisel  ühes teiste tekstidega Septuagintat. Nad väidavad, et Septuaginta sisaldab tõeset lugemisvara, mida ei ole leitud alalhoitud heebreakeelsest tekstist. Nii nad peavad seda väga tähtsaks. Mis on aga Septuaginta? Legend on järgmine:

Septuagintat väidetakse olevat tõlgitud vahemikus 285-246 eKr Egiptuse Aleksandria Ptolemaios II Philadelphuse valitsemise ajal. Tema raamatukoguhoidja, kes oli arvatavalt Demetrius Phalerum, keelitas Philadelphust hankima heebreakeelset Pühakirja koopiat. Siis tõlgiti Pühakiri (1 Ms-5 Ms)  Aleksandria juutide tarbeks kreeka keelde. See lugu pärineb varaselt kiriku ajaloolaselt Eusebiuselt (260-339). Õpetlased väitsid siis, et Jeesus ja apostlid kasutasid seda kreekakeelset Pühakirja alalhoitud heebreakeelse teksti asemel.

Aristease kiri

Väide, et heebrea kirjutised tõlgiti  enne Kristust kreeka keelde, toetub ainsale dokumendile. Kõik teised ajaloolised tõendid, mis seda väidet kinnitavad, tsiteerivad või viitavad sellele ainsale kirjale. Selles nn Aristease kirjas esitleb kirjutaja end kuningas Philadelphusele lähedase isikuna. Ta väidab, et ta keelitas ülempreestrit Eleazari saatma koos temaga Jeruusalemmast Aleksandriasse 72 õpetlast. Seal nad tõlgiksid heebreakeelse Pühakirja kreeka keelde, koostades selle, mida me täna nimetame Septuagintaks.
Juudi ajaloolane Josephus, juudi müstik Philo (mõlemad 1. sajandist pKr) ja teised lisavad loole juurde. Mõni ütleb, et need 72 olid suletud eraldi asuvatesse kambritesse ja panid “imeliselt” igaüks kirja oma versiooni, mis oli sõnasõnalt teistega samane. Nad ütlevad, et see tõendab terve Septuaginta "jumalikku inspiratsiooni".
Niisiis, Septuagintat väidetakse olevat eksisteerinud Jeesuse ja apostlite ajal ja nad tsiteerinud seda alalhoitud heebreakeelse teksti asemel. See lugu on levinud läbi sajandite. Aga kas see on tõde? Kas oli Septuaginta tõepoolest kirjutatud enne Issanda ja Tema apostlite maist teenistust? Kas nad tsiteerisid seda? Kas see oli tõesti Jumalast inspireeritud? Kui see lugu on võltsing, miks siis lugu välja mõeldi? Kas on mingi teine põhjus panna inimesed kasutama Septuagintat või sellesse uskuma?

Kontrollitavad faktid:
* Selle kirja autor Aristeas väidab end olevat kreeka kohtuametniku Philadelphuse valitsemise ajal. Ta väidab end olevat saadetud Demetriuse poolt paluma Iisraeli parimaid õpetlasi tooma heebrea Pühakirja koopiat Aleksandriasse, et alustada Septuaginta tõlkeprojekti. Ta läheb isegi niikaugele, et paneb kirja Septuaginta õpetlastele nimed, mis enamikus on pärit makabeide ajast ja mõned 75 aastat hilisemast ajast. Paljud on kreeka nimed, kindlalt mitte heebrea õpetlaste nimed. On palju teisi tõendeid, et see kiri pärineb teisest ajast ja on seega võltsing. Kirjutaja valetab enda kohta.
* Oletatav "raamatukoguhoidja" Phalerumi Demetrius (ca 345-283 eKr) teenis Ptolemaios Soteri õukonnas. Demetrius ei olnud kunagi raamatukoguhoidja Philadelphuse alamana.
* Kiri tsiteerib kuningat, kes ütleb Demetriusele ja tõlkijatele nende saabudes, kui imeline see on, et nad tulid tema "laevastiku võidu Antigonuse üle" aastapäeva tähistamisele (Aristeas 7:14). Aga ainus selliselt ülestähendatud Egiptuse laevastiku võit leidis aset mitu aastat pärast Demetriuse surma. Tähendab kiri on pettus!

Aristease kiri on pettus, mis ei sobi isegi perioodi, millal seda väidetakse olevat kirjutatud. Ja kuna üks teine vanaaja kirjutaja lisab sellele loole juurde, on selge, et kristluse-eelne Septuaginta on pettus. Isegi kriitilised tekstiuurijad märgivad, et kiri on pettus. Ometi jätkatakse visalt Aristease kirja tsiteerimist kui Kristuse-eelse Septuaginta olemasolu tõestust.

Uue Testamendi tõend

Paljud õpetlased väidavad, et Kristus ja Tema apostlid kasutasid Septuagintat, eelistades seda alalhoitud heebrea tekstile, mida on leitud templist ja sünagoogidest. Aga kui kreekakeelne Septuaginta oli Pühakiri, mida Jeesus kasutas, siis ta poleks öelnud:
"Tõesti, ma ütlen teile, kuni taevas ja maa püsivad, ei kao ükski täpp ja ükski kriips seadusest seni, kuni kõik on täitunud" (Mt 5:18).
Miks Jeesus pidi seda ütlema? Sest “täpp” on heebrea kirja täht ja “kriips” on heebrea kirja tähti eristav väike märk. Kui Jeesus kasutas kreekakeelset Septuagintat, siis Tema Pühakiri ei oleks sisaldanud täppe ega kriipse. Ta kasutas ilmselt heebreakeelset Pühakirja!
Lisaks sellele mainis Jeesus Pühakirja teksti ainult kahel viisil (1) "Seadus ja Prohvetid" ja (2) "Moosese Seadus, Prohvetid ja Psalmid":
"Ja Ta ütles neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud" Lk 24:44.
Heebrealased jagavad oma Piibli kolmeks: Seadus, Prohvetid ja Kirjad. Jeesus selgelt viitas sellele. Septuagintal ei olnud sellist jaotust. See sisaldab ka apokrüüfseid raamatuid, mis on üle VT laiali pillutatud. Jaotus on nii lootusetult segi, et Jeesus ei oleks ilmselt saanud sellele viidata!

Kes upitab Septuagintat?

Miks meile siiani seda lugu veel räägitakse? Miks inimesed annavad sellele teise tähenduse? Kas on teisi põhjuseid, miks ikka üritatakse kasutada Septuagintat, et leida "originaaset lugemisvara", mis oli eeldatavasti “heebrea tekstist kaduma läinud”?
1. Roomakatoliiklased vajavad seda
Vastavalt roomakatolikule Douay' Piiblile: "… Septuaginta, originaalteksti tõlge heebrea keelest kreeka keelde, mis sisaldab kõiki Douay' Versioonis esinevaid kirjutisi, nagu seda nimetatakse, oli versioon, mida kasutasid Päästja, Tema apostlid ja Kirik algusest peale, mis tõlgiti ladina keelde Vulgatana, mida on alati tunnustatud Jumala kirja pandud Sõna tõese versioonina." — Eessõna 1914. a. väljaandele.

Nii tahavad roomakatoliiklased meeleheitlikult, et Septuaginta oleks ehtne ja isegi inspireeritud! Nn Septuaginta on see, millest on üle võetud Apokriiva (raamatud, mis ei ole inspireeritud ega oma meie piiblites kohta). Kui tuleb Septuaginta, tuleb Apokriiva koos sellega!
2. Oikumeenilised tekstikriitikud vajavad seda

Septuaginta arvatavat teksti on leitud vaid teatud käsikirjades. Peamised on: Codex Sinaiticus (Aleph), Codex Vaticanus (B) ja Codex Alexandrinus (A). Nii see on. Aleksandria käsikirjad on needsamad tekstid, mida nimetatakse Septuagintaks! Sir Lancelot Brenton kirjeldab oma kreeka- ja inglisekeelse Septuaginta (koos Apokriivaga, 1851) tutvustuses, kuidas mõned kriitilised õpetlased on üritanud nimetada Septuagintat selle tegeliku nimega – Aleksandria Tekstiks, aga see nimetus pole kunagi kinnistunud. Sellega ta tunnistab, et need on üks ja seesama. On tekstikriitikuid, kes usuvad meeleheitlikult 45de Aleksandria käsikirja, Textus Receptuse aluseks olevate rohkem kui 5000 koopia asemel. Nad kasutavad neid, et tõlkida moodsaid Uusi Testamente. Aga need Aleksandria käsikirjad sisaldavad samuti VT Septuagintat koos Apokriivaga. Nad on langenud lõksu.
3. Katoliiklased arutlevad nüüd järgnevalt:

Kui sa aktsepteerid Aleksandria Teksti (mida tänased õpetlased kasutavad kõikide uute tõlgete alusena) oma Uue Testamendina, siis sa pead aktsepteerima kogu ülejäänud Aleksandria Teksti (Septuagintat), mis sisaldab Apokriivat. Me näeme siin arenemas oikumeenilist Piiblit, mis sisaldab Apokriivat. Mõned versioonid on juba läinud seda teed. Paljude protestantide jaoks lähevad kõik teed Rooma tõesti.
4. Me ei vaja seda.

Kas meie, kristlased, vajame Aleksandria käsikirju? Mitte sugugi! Sest meil on VT, heebreakeelne masoreetne tekst, mis on Jumala alalhoitud sõnad. Uue Testamendi jaoks on meil üle 5000 kreekakeelse käsikirja pluss palju varaseid tõlkeid, mis on levinud väljapoole, tunnistamaks Kristuse ja Tema apostlite tegelikke sõnu.
Niisiis, Septuaginta lugu on pettus. See ei olnud kirjutatud enne Kristust ning Jeesus ja Tema apostlid ei kasutanud seda. See on ainuke käsikirjade kogum, mis sisaldab Apokriivat ja seda segatuna Piibli raamatute vahele, õigustades selle kaasamist Rooma Katoliku Kiriku poolt nende piiblitesse. See on nagu needsamad rikutud Aleksandria koodeksid – needsamad, mis Uut Testamenti,  ilusasse pakendisse pakendatuna, segi ajavad.
Kinnistugem meie alalhoitud Piiblisse, Kuningas Jamesi Piiblisse inglise keeles, ja jätkem Aleksandria rikutised üksi.

Kuningas Jamesi Piibel 4

Küsimus: Ma tean, et Uut Kuningas Jamesi Piibli versiooni (NKJV, New King James Version) peetakse ”revideeritud Kuningas Jamesiks”. Aga kas Uue Kuningas Jamesi kreeka ja heebrea tekst on sama, mis Kuningas Jamesi oma?
Vastus: NKJV ei ole üldse Kuningas Jamesi Piibli revideering. NKJV aluseks olev kreeka- ja heebreakeelne tekst on sama, mis moodsatel moonutistel. Need ei ole samad kreeka- ja heebrekeelsed tekstid, mis on Kuningas Jamesi Piibli aluseks, mis on Jumala alalhoitud sõnad inglise keeles.


Alalhoidmise ajalugu
Suur vahe on Jumala alalhoitud sõnadel ja inimeste poolt rikutud sõnadel.


Vana Testament
Jumal hoidis VT sõnu leviitpreestrite kaudu, kes kopeerisid neid ustavalt läbi sajandite. Parim käsikiri, mis on Kuningas Jamesi kasutuses, oli Ben Chayyim, nimetatud ka "Bombergi Tekstiks". See usaldusväärne rabiinlik VT, mida Kuningas Jamesi Piiblis kasutatakse, oli NKJV komitee poolt kõrvale heidetud Vatikani toimetatud tekstide kasuks.
Uus Testament
Jumal hoidis UT sõnu alal ustavate Kristuse jüngrite kaudu, kes asusid Süüria Antiookias (Ap 11:26) – kes andsid need edasi Vaudois' kristlastele (hilisemad valdeslased) Prantsuse Alpides umbes aastal 120. Nad üllitasid aastal 150 Vana Ladina Piibli (tuntud rahvapiibli või Vulgatana), mis levis üle Euroopa ja Briti saarte. Reformimeelsed protestandid ja baptistid hindasid kõrgelt Vaudois' jumalarahvast,  kes kandsid evangeeliumi edasi kuni 16. sajandi reformatsioonini. Nende piibel, nagu ka teised selle järgi tõlgitud piiblid, olid nii korrektsed, et olid kaasatud Kuningas Jamesi Piibli tõlkimisse. NKJV komitee ei kasutanud ühtegi neist piiblitest, mis ei olnud eriti tark.


Alalhoitud Vulgata vs moonutatud Vulgata
Palun jätke meelede: Vaudois’ Vana Ladina Vulgata ei ole sama, mis hilisem roomakatoliiklik ladinakeelne Vulgata. Vaudois’ Vulgata on Jumala alalhoitud sõnad vanas ladina keeles, mida kasutati evangeeliumi viimiseks üle Euroopa. Roomakatoliiklik Vulgata on täiesti erinev. See lahjendas eksitavalt Jumala sõnu moonutatud Aleksandria kreekakeelse VT, Apokriiva ja UTga. Moodsad “õpetlased” väidavad valesti, et oli ainult üks ladinakeelne Vulgata. Neid on kaks: alalhoitud (Vaudois) ja moonutatud (roomakatoliiklik).

Perverteeringute segu
NKJV ei ole õige Kuningas Jamesi Piibel. See on segu Kuningas Jamesi korrektsusest ning suurest osast Aleksandria ja uute versioonide vigadest. Me teame seda seetõttu, et NKJV puhul on teada, milliseid piiblitekste on selle koostamisel kasutatud. Ärge saage nutikatest nimetustest ja sümbolitest eksitatud. Iga tekst, mida nad kasutasid, on tegelikult:
* Biblia Hebraica Stuttgartensia ehk BHS. See ei ole alalhoitud heebreakeelne VT. See on Vatikani (Rooma Katolik institutsioon) poolt heaks kiidetud ja ühiselt välja antud Vatikani ja protestantlike piibliseltside poolt. 1937. aastal heitsid ”õpetlased” alalhoitud Ben Chayyimi kõrvale ühe vanema teksti (aga mitte korrektsema) kasuks, mis on Leningrad Ms B 19a (nimetatud ka "Ben Asheri tekstiks"). BHS väidab:
"... aegade teretulnud märk on, et see sai ühiselt välja antud 1971. aastal Wurttemburgi Piibliseltsi ja Pontifikaalse Piibliinstituudi poolt Stuttgartis ja Roomas ...."--Prolegomena, p. XII
* Septuaginta ehk LXX. Nagu te olete lugenud (vt. „Mis on Septuaginta?“), on nn Septuaginta väljamõeldis. See on tegelikult kristluseaegne kreekakeelne VT. On aga mitu Septuagintat, kuna iga Aleksandria VT on igast teisest erinev. Mis need on? Sinaiticus, Vaticanus ja Alexandrinus. Need on samad koodeksid (suured raamatud), kust moodsad moonutatud Uued Testamendid pärit on!
* Ladinakeelne Vulgata. See ei ole alalhoitud Vaudois’ kristlaste Vana Ladina Vulgata. NKJV "õpetlased" konsulteerisid rikutud roomakatoliikliku ladina Vulgataga.
* Surnumere kirjarullid ehk DSS (Dead Sea Scrolls). Pühakirjast selgub, et Jumal talletas oma sõnu Leevi suguharu kaudu (5 Ms 17:18, 31:9-13, 25-26, Nehemja 8 ja Malakia 2:7). Kumrani kogukonda, mis tootis Surnumere kirjarullid, ei ole kunagi leviitideks peetud. Kuigi Jumal ütleb: "preestri huuled talletavad tarkust ja nad otsigu seadust tema huultelt" (Malakia 2:7), siis NKJV komitee konsulteeris hoopis DSS-ga.
* Valdav Tekst ehk MT (Majority Text). Valdava Teksti - suguse nimetuse puhul oleks see pidanud olema koostatud valdavast osast kreekakeelsestest UT käsikirjadest. Aga see ei ole nii. "Valdav Tekst" on tegelikult hoolikas valik käsikirjadest, mis on kokkupandud Aleksandria-meelse liberaali Hermann von Sodeni poolt. Von Soden võrdles üksteisega vähem kui 8% üle 5000 kreekakeelsest käsikirjast. Aga NKJV koostajad annavad MT-le suure tähtsuse, kirjutades selle ebakorrektse informatsiooni märkustesse. Nii arvatakse, et Kuningas James on vale, kuna see ei lange "Valdava Tekstiga" kokku. Keda see huvitab? ”Valdav Tekst" ei ole valdav osa tekstidest! "Valdav Tekst" on suur võltsing. Ärge uskuge seda ja ärge uskuge iga piiblit, mis seda usub.

Fakt on, et enamikes kohtades, kus NKJV ei kattu Kuningas Jamesi Piibliga, nõustub see Aleksandria moonutistega, olgu see protestantlikud NIV, NASV, RSV, ASV jne või roomakatoliiklik Uus Ameerika Piibel (NAB).
Kuningas Jamesi Piibel on Jumala alalhoitud sõnad inglise keeles. NKJV on vaid inimeste kõige osavam Jumala sõnade moonutis. Ärge olge petetud. Arvestage Kuningas Jamesi Piibliga, mitte "uue" Kuningas Jamesiga, "moodsa" Kuningas Jamesiga, Kuningas James 2 või 21 või "Milleeniumiga". Isegi kui see sarnaneb väga Kuningas Jamesi Piibliga, see ei ole Kuningas Jamesi Piibel. Arvestage selle ühega, millele te saate  kinnitada oma usu, ehtsa Kuningas Jamesi Piibliga - ja Jumal õnnistagu teid.

Kuningas Jamesi Piibel 3

PIIBLI TEKSTILUGU
Paljud kristlased ei ole teadlikud, et kaasaegsed Piibli tõlkeversioonid erinevad Kuningas Jamesi Piiblist (1611) viisil, mida nad poleks kunagi oodanud - nad ei ole tõlgitud ühest ja samast Piibli algtekstist!

Heakskiidetud Tekst

Läbi kogu ajaloo ja ammu enne trükipressi leiutamist on tehtud Pühakirjast käsitsi koopiaid. Neid ei tehtud aga ühesuguse suhtumisega Pühakirja. Paljud tegid oma koopiaid vaimuliku aukartusega, raatsimata muuta sõnakestki, sest see oli Jumala Sõna. Arheoloogid on leidnud tuhandeid selliseid koopiaid kogu antiikmaailmast ja nad on hämmastunud, kuidas koopiad omavahel kokku langevad. Jumal on tõesti oma kogudusele talletanud oma Sõna. Teksti, mida koopiad annavad, nimetatakse sageli ühega järgnevatest nimetustest:
*  Textus Receptus (e. k. Heakskiidetud tekst),
*  Bütsantsi Tekst (i. k. Byzantine Text - selle maailmaosa järgi, kust tekste leitud on),
* Antiookia Tekst - (i. k. Antiochian Text - mida kasutas Antiookia kogudus).


Aleksandria Tekst

Aleksandrias Egiptuses oli rühm õpetlasi, kes mõtlesid, et nad võivad seda teha paremini. Kui nad tegid oma koopiaid, tegid nad “parandusi”, mis pidid nende meelest paremini edastama seda, mida Pühakiri ütles. Mõned nende vead olid suured (pannes Malakia sõnad Jesaja suhu), aga teised olid peenemad vead (kerged sõnamuutused, et Jeesuse jumalikku päritolu ära muuta). Nad kõrvaldasid salme, mis neile ei meeldinud. Aleksandria kopeerijatel oli veel üks omadus - nad ei suutnud üksteisega nõustuda! Nende koopiad erinevad mitte ainult enamikust olemasolevatest Pühakirja tekstidest, vaid isegi üksteisest. Täna on olemas väga väike hulk nende käsikirju. Seda nimetatakse Aleksandria Tekstiks.


Millist teksti valida ja kasutada?

Kõik meie olemasolevad koopiad pärinevad ühest kummastki ülalkirjeldatud tekstivoolust. Me nimetame neid ”vooludeks”, sest nad on tehtud koopiate koopiatest. Võrreldes iga koopiat ja märgates nende erinevusi, on kerge määrata, millisest voolust nad pärit on.
Ausad õpetlased mõistavad, et kui Jumal tõepoolest tõotas oma Sõna hoida, siis peaks eeldatavalt otsima suures osas kokkulangevaid koopiaid kõigest kogudusest tervikuna. Õigupoolest on leitud, et kõik olemasolevad Antiookia või Bütsantsi tekstide koopiad on 95% ulatuses kattuvad. Seega on selge, et Heakskiidetud Tekst, mis põhineb nendel samastel koopiatel ja mis olid käibel üle terve algkoguduse, on korrektne. See on tekst, mida kasutasid Luther, Tyndale, Calvin, Matthews ja Coverdale. Kui kuningas James tellis oma kuulsa inglisekeelse Piibli tõlke, kasutasid õpetlased just Heakskiidetud Teksti.


Mitte kõik pole uskunud, et Jumal täitis oma lubaduse

19. sajandi keskel tõusid esile kaks õpetlast, kes aitasid kõike muuta. Nende nimed olid Fenton John Anthony Hort ja Brook Foss Westcott. Nende isiklikust kirjavahetusest ilmneb, et Hort ja Westcott ei omanud usku, mida tänapäeva miljonid evangeelsed kristlased omavad.
Dr. Samuel C. Gipp kirjutab:
"Ei saa väita, et nad uskusid, et inimene saab taevasse kas tegude või usu käbi, sest mõlemad uskusid, et taevas eksisteerib vaid inimese kujutelmas. Westcott uskus ja üritas rakendada kommunismi vormi, mille lõplik eesmärk oli ühiselu kolledži linnakus, mida ta nimetas coenobiumiks. Mõlemad uskusid, et surnutega on võimalik suhelda, ja püüdsid seda teha  oma organiseeritud ühingus, mida nad nimetasid Vaimude Gildiks. Westcott tunnistas ja edendas surnute eest palvetamist. Mõlemad olid Maarja austajad (Westcott kutsus isegi oma Sarah-nimelist naist Maarjaks) ning Hort oli Darwini ja tema evolutsiooniteooria austaja ja kaitsja. Isegi pealiskaudne vaatleja saab aru, miks nad olid hästi varustatud, et aastatel 1871-1881 juhtida revisjonikomisjoni eemale Jumala Antiookia Tekstist, juhtides seda Aleksandria Teksti poole."

Samuel Gippi raamatust http://samgipp.com/answerbook

Saades komitees heale positsioonile, et revideerida Kuningas Jamesi Piiblit, keelitasid Hort ja Westcott komiteed kõrvale heitma Heakskiidetud Teksti, mille algkogudus oli alal hoidnud. Komitee saigi veendud kasutama Aleksandria Teksti, mida pakkus Rooma Katolik Kirik, kes oli selle teksti alalhoidja. Nad tunnistasid ideed, et Jumal ei olnud algkoguduses oma Sõna alal hoidnud ja oli seeasemel usaldanud selle Rooma Katoliku Kiriku kätesse, organisatsiooni kätesse, mis oli jahtinud ja mõrvanud kristlasi, kes julgesid hoida oma Jumala Sõna koopiat!

Kas Piibli tõlkimiseks on muud viisi?

Olles müünud Aleksandria Teksti revisjonikomiteele, said Hort ja Westcott Piibli tekstide gurudeks. Tõlkijad seisid silmitsi võimatu probleemiga. Olles heitnud kõrvale ajaloo laiahaardelise tõendi, heites kõrvale 95% saadaoalevatest koopiatest, pidid nad otsustama, mida just iga versioon peaks ütlema - vaid 5% saadaolevate tõendite põhjal. See oli probleem. Need mõned tekstid isegi ei nõustunud üksteisega! Kuidas otsustada, milline neist on korrektne?
Hort ja Westcott otsustasid, mida tekst peaks ütlema ja komitee tõlkis selle kohusetundlikult ära. Ajaloo laiahaardelisele tõendile põhineva Piibli autoriteedi asemel tuli see kahe tunnustatud õpetlase mõistusest. Jumal ei tee asju nii. Nende kahe mehe elu ja teoloogia uurimine aitab seletada, miks nende piibliteksti augud tekkisid - ja salmid olid puudu!


Valik on lihtne

Kõik kaasaegsed Piibli versioonid põhinevad Horti ja Westcotti tööl, kasutades rikutud Aleksandria Teksti. Kuningas Jamesi Piibel põhineb Heakskiidetud Tekstil. Kui sa usud, et Jumal lubas peita oma Sõna koguduse eest sajandeid, et seda palju hiljem ilmutada Rooma Katoliku Kiriku kaudu, siis sa tahad seda moodsat Piiblit, mis põhineb Aleksandria Tekstil.
Kui sa usud, et Jumal hoidis oma Sõna alal oma koguduses läbi sajandite, siis sa tahad Kuningas Jamesi Piiblit, mis põhineb ajaloolisel Heakskiidetud Tekstil. Valik on sinu.

 

Kuningas Jamesi Piibel 2

Küsimus: Kas Katolik Kirik vastutas Piibli kirjutamise eest?
Vastus: Ei. Katolik Kirik püüdis saada au selle eest, mida Issand tegi ilma nende abita.

Siin on LÜHIKE PIIBLI AJALUGU

1. Vana Testament
Vana Testamendi kirjutasid (andsid Jumala Sõna edasi) Mooses, Taavet ja Saalomon, prohvetid, nägijad ja kuningad. Ükski kirik ei saa selle eest vastutada. Jumal inspireeris teatud isikuid tooma inimestele Jumala Sõna. VT on Jumala kirja pandud ilmutus umbes kuni aastani 400 eKr.

2. Testamentidevaheline periood
Aega 400 eKr kuni umbes 5 eKr nimetatakse tavaliselt prohvetliku vaikimise ajaks. Jumal lõi 400 aastat kestva protsessi, et valmistada maailma ette tõotatud Messia tulekuks. Tollal ei olnud kirikuid, kuid olid uutlaadi nähtused – sünagoogid. Juudid tahtsid teenida Jumalat ja neil ei olnud pagenduses olles templit, kus seda teha. Kui  neist paljud 400-500 eKr tagasi pöördusid, olid neil juba toimivad sünagoogid olemas ja kuigi pagendusest tagasi tulnud ehitasid templi taas üles, jäi sünagoogi idee alles ja neid ehitati juurde. See oli tänapäevase koguduse või kiriku algus.
Kuid sellel perioodil ei kirjutatud midagi Pühakirja kuuluvast, see kõik pidi veel tulema peale Tema tulemist, kes tuli "Eelija vaimus ja väes" (Lk 1:17).

3. Kristuse aeg
Maksukoguja ja hilisem Jeesuse jünger Matteus (leviit) tegi ülestähendusi sellest, mis juhtus Jeesuse teenistuse ajal. Samuti on tõene, et kui Jumal oli inimeste keskel lihas elamas, siis pidid Tema sõnad nende sisse tungima. Olen kindel, et apostlid kogusid kirjutisi, kui nad Uut Testamenti kirjutasid (2 Pt 1:16-21; 1 Jh 1:1-3; 4:14), nad ei saanud Jeesuse Kristuse, Jumal Poja ning Jumala Poja kuju ja sõnu vältida, kui Ta nende südametesse kõneles (Lk 9:44; 24:32).
Aga see ei olnud „kirik“, mis pani nad kirjutama.
2 Tm 3:16,17 „Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiuslik ja valmis igale heale teole.“Ja
2 Pt 1:19-21 „Meil on ka kindlam prohvetisõna ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu valgust, mis paistab pimedas paigas, kuni päev hakkab hahetama ning päevatäht tõuseb teie südameis. Mõistes esmalt, et ühtki prohveteeringut Pühakirjas ei või omapäi seletada, sest prohveteeringud pole varemalt esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on pühad mehed rääkinud."Jumala Püha Vaim inspireeris neid täiuslikult ja korrektselt kirjutama Jumala sõnu kogudusele. Kogudus ei „inspireerinud“ midagi.

4. Koguduse ajastu
Kui apostlid kirjutasid kirju, võtsid kogudused need vastu. Nad lugesid ja levitasid neid. Nad paljundasid neid teiste vendade jaoks Jeesuses Kristuses. Nad tunnistasid nende autoriteeti kristlase elus. Nii oli Pühakiri toodetud Jumala meeste poolt, mitte „kiriku“ poolt. Aga ta olid toodetud koguduse JAOKS.
Piibli viimane raamat oli Ilmutuse raamat, kirjutatud umbes aastal 96 just enne apostel Johannese surma aastal 100. Peale apostlite surma kogusid kogudused nende kirju, mida neil veel ei olnud, et neid lugeda ja mõista Jumala autoriteeti, millega need olid kirjutatud.
Keegi teine seda kohta ei jaganud. On olemas nn Barnabase kiri (ei ole kindel, et Barnabas selle kirjutas), mille kohta arvatakse, et see oli kirjutatud esimesel sajandil. Aga selle sõnumi ja apostlite kirjutiste vahet on  näha üsna kerge. Kui sa usud Kirja, siis sa ei saa uskuda nn Barnabase kirja.
On olemas  Johannese jüngri Polycarpose kirjutised (kui Johannes oli väga eakas). On olemas Kleemensi ja teiste kirjutised. Aga need kõik on kristlaste kirjutised. Just kristlaste. Mõned neist olid isegi märtrid, nende kirjutised toetusid Pühakirjale, aga nad ei olnud Pühakiri ise. Igaüks, kes rajab oma usu nendele, ehitab õlgedest alusele, nagu luterlased tänapäeval, kes õpivad Jumala Sõna ainult sellest, mida  Martin Lutheri kirjutistest leiavad. Huvitavad kirjutised, teinekord „inspireerivad“ kirjutised - tore.  Kas inspireeritud? Ei ole võimalik.
Rooma Katoliku Kirikul on varasest ajast peale olnud vaid üks eesmärk, mis on paganlikku ja poliitilist päritolu: hävitada tõelisi kristlasi ja nende Piibel. Nad võtsid kasutusele Pühakirja rikutud Aleksandria  moonutised alalhoitud prohvetlike ja apostellike Jumala sõnade asemel, mida on leitud Süüria Antiookiast, kus „jüngreid hakati esimesena nimetama kristlasteks“ (Ap 11:26). Seepärast nad lisasid Aleksandria kirjutised, mida nimetatakse apokrüüfideks, oma moonutuatud piiblitesse. Seepärast on nad kasutanud jesuiite, et nad imbuksid protestantlikesse seminaridesse, kolledžitesse ja piiblikoolidesse, kus nad said õpetajateks ja külvasid kristlaste meeltesse kahtluse seemneid. Need kahtlustest juhitavad kristlased õpetasid omakorda teistes kolledžites ja koolides. Nad istutasid õpilastesse kogu aeg sama kahtluseseemet Jumala Sõna suhtes.
Töö oli viljakas: Kui inimesed enam ei uskunud Jumala alal hoitud sõnu, mis on Kuningas Jamesi Piiblis, olid nad hävinguks valmis. Praegu, 120 aastat pärast Jumala Sõna vahetamist kuradi valede vastu (Kuningas James'i tekst on heidetud kõrvale Aleksandria tekstide kasuks), kui teeseldakse Jumala sõnade koopiate „parandamist“, luuakse tegelikult alus Jumala sõnade hülgamisele. Peaaegu iga Piibel inglise keelt kõnelevas maailmas (ja enamuses teistes keeltes) on vaid veel üks Aleksandria saastevoolu ületõlge.
Teine viis seda näha on, et Pühakiri, mille me leiame alalhoituna Kuningas Jamesis on Jumala allika sarnane ...
Jeremija 2:13„Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo: minu, elava vee allika, jätsid nad maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid, mis ei pea vett.“ Asja mõte on see, et Katoliku Kiriku poolt üllitatud Piibel, mida peaaegu kõik protestandid ja teised kristlased kasutavad ... lihtsalt ei pea vett.

Kuningas Jamesi Piibel 1

David W. Danielsi materjalide põhjal (1,2,3,4,5)
Tõlge: Vaimulik Varasalv

Kiire Piibli tõlkeversioonide võrdlus näitab, et nad ei ole tegelikult samased. Mõnes on välja jäetud terveid salme, teised ei nõustu, kas Jeesust peaks nimetama Jumala sulaseks või Jumala pojaks. Kuidas  otsustada, milline neist on täiesti korrektne?
Eksperdid soovivad avaldada muljet ja ajavad asjad keeruliseks. Tegelikkus on see, et tekstid, millest Piibel on tõlgitud, on erinevad ja ainult üks neist saab olla korrektne. Õige teksti valimine pole aga sugugi heebrea ja kreeka keele õpetlaste meelevallas. Selle asemel toob see ühe lihtsa küsimuse juurde:
“Issanda sõnad on selged sõnad, need on kui hõbe, mis maa sulatusahjus sulatatud ja seitsmekordselt puhastatud. Sina, Issand, kaitsed neid, sa hoiad neid sellest rahvapõlvest igavesti.” Psalm 12:7,8 (Kuningas James'i Piibel)

Sa pead otsustama, kas uskuda või mitte, et Jumal on seda tõotust pidanud. Kas Ta on  alal hoidnud oma Sõna läbi põlvkondade või mitte? See otsus juhatab sind ühe Piibli teksti juurde kahest.

Kui sa usud, et Jumal on oma Sõna alal hoidnud

Kui Jumal pidas oma lubadust, on asi lihtne. Kõigi koopiate ja koopiate fragmentide näol on arheoloogid leidnud seda, mis  vanadest aegadest on säilinud. Kui Jumal hoidis oma lubadust, siis ei oleks kopeerimisvead saanud teksti risustada. Võrreldes koopiaid, mis on pärit kogu vana maailma kogudustest, me leiame, et need on samased, et need on põhiliselt seesama tekst. Kui leitakse juhuslikult koopia, mis teistega ei kattu, heidetakse see kõrvale, teades, et see oli tehtud lohaka kopeerija poolt. Nii ongi tehtud.
Leviidid hoidsid alal Vana Testamendi heebreakeelset teksti. Apostlid tsiteerisid seda ja me võime seda usaldada. Uue Testamendi täna eksisteerivad koopiad langevad 95% ulatuses kokku. Jumal täitis oma tõotuse! Ainult 5%, kaduvväike vähemus, on "segi aetud”. Peame vaid panema kokku heebrea ja kreeka teksti, mis on koostatud meie käsutuses olevate vanade tekstide valdavast enamusest, ja me saame teksti, milles võime olla kindlad ja mis on seesama, mis oli algkoguduse käsutuses. Täna nimetatakse seda teksti erinevate nimedega, millest tavapärasem on Heakskiidetud Tekst või Textus Receptus. See oli tekst, mida kasutasid pühenunud tõlkijad nagu William Tyndale, Martin Luther, John Calvin jt, kellest mõned surid, et Pühakirja alal hoida. Kui nad pidid selle pärast surema, siis  otustasid nad surra õige teksti eest! See on ka tekst, mida kasutati kõige kuulsama ja vastupidavama inglisekeelse Piibli, Kuningas Jamesi Piibli koostamisel.
Ükski kaasaegne inglisekeelne piiblitõlge ei kasuta seda teksti! Aga see on juba teine teema.

Kui sa ei usu, et Jumal hoidis alal oma Sõna

Kui sa ei usu, et Jumal täitis oma lubaduse, pead sa eeldama, et kui inimesed kopeerisid Pühakirja, said ka vead pidevalt sisse kirjutatud. Järgmine kopeerija võis neid vigu kopeerida ja lisada juurde mõned omad vead. Aja möödudes võis koguduse käsutuses olev Pühakirja tekst halveneda, muutudes üha kehvemaks, kuni keegi enam õieti ei teadnud, mida originaalid sisaldasid.
Kui sa usud seda, siis sa tahad, et arheoloogid otsiksid üles vanima Pühakirja koopia, mida nad võivad leida. Mõte on see, et mida vanem see on, seda lähemal see originaalile on. Sa ei saaks kunagi olla kindel, et sul on korralik koopia, aga vanim käsikiri annaks sulle parima võimaliku koopia, mis vigu ta ka ei sisaldaks. Seda meetodit kasutavad kõik kaasaegsed Piibli tõlkijad. Arheoloogid on otsinud kogu maailmast ja nad on leidnud kaks väga vana koopiat. Üks oli Vatikani raamatukogus ja loogiline on  nimetada seda Vaticanuseks. Teine oli pandud äravisatud paberite korvi Püha Katariina kloostris Siinai poolsaarel ja seetõttu nimetatakse seda Sinaiticuseks. Need kaks Pühakirja koopiat, mille on andnud Rooma Katolik Kirik, on pärit Aleksandriast Egiptusest, kust on ka pärit varase kiriku suured hereesiad. Need kaks käsikirja ei kattu 95% ulatuses laiapõhjalise ajaloo tõendiga ja ei kattu ka üksteisega.
Kui nad aga ei kattu, kuidas saab nendele rajada Piiblit? See on lihtne... Leitakse õpetlane, keda peetakse eksperdiks. Kus iganes need kaks koopiat ei kattu, saab ekspert valida selle, mis on talle meelepärane. Arvatakse, et see on selle kindla salmi korrektne versioon. Tegelikult pannakse oma usk selle suure õpetlase arvamusse laiapõhjalise ajaloo tõendi asemel, mille on meile jätnud ajaloo Jumal.
On üsna raske uskuda sel viisil kokku pandud Piiblit, kas pole? Kui sa ei usu, et Jumal pidas oma lubadust, on see parim, mida võid teha. See on valdava osa piiblitõlkijate arvamus täna. Kuna nad ei usu, et  võivad omada usaldusväärset korrektset koopiat, võtavad nad endale suure vabaduse lisada Pühakirjale oma isiklikke ideesid või tõlgendusi. Seetõttu on meil suur hulk piibleid, mis ei ütle väga ilmselt sedasama! Mida teha?

Sa võid püüda uskuda, et Jumal on oma lubadust pidanud.