ÜLESVÕTE PROHVETIST
Leonard Ravenhill
Prohvet oma päeval on Jumala poolt täiesti tunnustatud ja inimeste poolt täiesti hüljatud.
Dr. Gregory Mantle'il oli aastaid tagasi õigus, kui ta ütles: "Ükski inimene ei saa olla täiesti vastu võetud, kuni ta pole täiesti kõrvale heidetud." Issanda prohvet on teadlik mõlemast kogemusest. Need on tema "kaubamärgiks".
Inimrühm, millele prohvet esitab väljakutse selle tõttu, et nad on endaga rahul ja mugavalt hukkuvast maailmast oma sooja, ent kontrollimata teoloogiasse eraldunud, ei vali teda just „aasta inimeseks“, kui ta tunnistab neid saatana sünagoogi kuuluvateks!
Prohvet tuleb esile tooma seda, mis ärritab. Tema töö on kutsuda rivisse neid, kes on rivist väljas! Ta on ebapopulaarne, sest ta vastandub sellele, mis on populaarne moraalsuses ja vaimsuses. Neil näotute poliitikute ja hääletute jutlustajate päevil ei ole enam tungivat rahvuslikku vajadust kisendada Jumala poole prohveti pärast! Prohveti funktsioon "on peaaegu alati olnud taastav", nagu Austin-Sparks kord ütles.
Prohvet on Jumala uurija, kes otsib kaotsi läinud aaret. Tema efektiivsus on määratletud tema ebapopulaarsuse määraga. Ta ei tunne kompromissi.
Tal ei ole hinnasilte.
Ta on täiesti "sealtmaailmne".
Ta on vaieldamatult vastuoluline ja andeksandmatult vaenulik.
Ta marsib teise trummilööja taktis!
Ta hingab hõredat inspiratsiooni õhku.
Ta on nägija, kes on tulnud juhtima pimedaid.
Ta elab Jumala kõrgustes ja astub orgu sõnadega: Nii ütleb Issand.
Ta jagab midagi Jumala ettenägemisest ja on seega teadlik ähvardavast kohtumõismisest.
Ta elab "hiilgavas isolatsioonis".
Ta on otsekohene ja vaieldamatu, aga ta ei nõua (esma)sünniõigust.
Tema sõnum on "parandage meelt, saage lepitatud Jumalaga või muidu...!"
Tema prohveteeringud on pareerivad.
Tema tõde toob valu, aga ta hääl pole kunagi kasutu.
Ta on tänase päeva lurjus ja homse kangelane.
Teda heidetakse välja elavana ja ülendatakse surnuna!
Teda häbistatakse elavana epiteetidega ja austatakse epitaafidega surnuna.
Ta õpetab, et meid tuua Kristuse juurde, aga vähesed tema klassis „edenevad“.
Ta on elavana ebasõbralik ja surnuna kuulus.
Ta on rajamise (ametisse seadmise?) vastu teenistuses; ta on rajatud (seatud?) pühana oma järglaste läbi.
Teenistuses olles ta sööb iga päev viletsuseleiba, aga toidab kuuljaid Eluleivaga.
Ta käib inimeste ees pisut aega, aga ta on Jumala ees käinud aastaid.
Ta on rahvale piitsaks, enne kui ta on rahva poolt nuheldud.
Ta teeb teatavaks, kuulutab ja mõistab hukka!
Ta süda on vulkaani sarnane ja ta sõnad on kui tuli.
Ta räägib inimestele Jumalast.
Ta kannab tõelampi hereetikute seas, samal ajal kui inimesed teda naeravad (rüvetavad?).
Ta näeb Jumalat enne, kui ta näeb inimesi, aga ta hoiab end tagaplaanil.
Ta peitub koos Jumalaga salajasse paika, aga tal pole midagi peita turul.
Ta on loomuldasa tundlik, kuid üleloomulikult vaimulik.
Tal on kirge, eesmärki ja võitlushimu.
Ta on Jumala poolt seatud, kuid inimeste poolt põlatud.
Meie rahva vajadus sel tunnil ei ole dollari tugevuse taastamine või et me tõstame oma silmad üle Watergate'i afääri või lahendame ökoloogilised probleemid. Me vajame Jumala poolt läkitatud prohvetit!
Mind on pommitatud jutu ja kirjadega tulevaste kitsikuste suhtes rahva elus: leib, kütus, energia. Ma loen ridade vahelt sõnu inimestelt, kes ei ole tegelenud (vilunud) rahva hirmutamisega. Nad kogevad, et meie üle on "seitse külluseaastat". Seitse viletsuseaastat on siis ees. Kuid selle rahva suurim näljahäda antud hetkel on NÄLG ISSANDA SÕNA KUULMISE JÄRELE (Aamose 8:11).
Miljonid on viimase 25 aasta jooksul panustanud evangeeliumi kuulutamisse. Iga päev sähvatavad õhus üle inimeste peade sajad evangeeliumisõnumid. On peetud suurkoosolekuid, peetakse tähtsaks tervenduskoosolekute toetamist. "Väljatulijad" on "tulnud välja" ja on end sisse seadnud - ilma rahvustraputava ärkamiseta. Organisaatoreid meil on. Osavaid jutlustajaid on küllaga. Multimiljonidollarilised kristlikud organisatsioonid straddle (?) rahvast. AGA kus, oh kus on prohvet? Kus on hõõgvel inimesed, kes on tulnud pühast paigast värskena? Kus on Mooses, kes anub Issanda pühaduse ees meie kopitanud moraalsuse, meie poliitilise reetlikkuse ning hapu ja haige vaimsuse pärast?
JUMALAMEHED ON VARJUL, KUNI SAABUB NENDE AVALIKUKSSAAMISE PÄEV. Nad tulevad. Prohvetit naerdakse tema teenistuse ajal, aga ajalugu tunnistab ta õigeks.
Evangeelses kristluses on praegu kohutav vaakum. Prohvet on meie ametite nimekirjas puuduv isik. Kohutavalt tõsine inimene. Täiesti teise maailma inimene. Teiste poolt, isegi heade inimeste poolt hüljatud inimene, sest nad peavad teda liiga karmiks, tõsiselt pühendunuks, liiga negatiivseks ja eraklikuks.
Laske tal olla sama sirge nagu Ristija Johannes.
Laske tal olla hüüdjaks hääleks moodsa teoloogia ja stagneerunud kirikluse kõrbes.
Laske tal olla isetu nagu apostel Paulus.
Laske tal samuti öelda ja elada "ma teen seda ÜHTE asja" järgi.
Laske tal hüljata vaimulikud teened(heateod).
Laske tal olla ennastalandav, olla mitte ennastotsiv, mitte ennastnäitav, mitte eneseõige, mitte ennastülistav, mitte ennastreklaamiv.
Laske tal mitte öelda seda, mis juhatab inimesi tema juurde, vaid üksnes seda, mis juhataks inimesi Jumala juurde.
Laske tal iga päev tulla püha Jumala trooniruumist, paigast, kus ta on saanud korraldusi selleks päevaks.
Laske tal, Jumala all, mitte peatada miljonite kõrvu, mis on kurdistunud seeklite kõlinast, mida on välja lüpstud sellest materialistliku mesmerismi tunnist.
Laske ta kisendab häälega, mida see sajand pole kuulnud, sest ta on näinud nägemust, mida ükski sellel sajandil pole näinud.
Jumal on meile selle Moosese saatnud, et meid juhtida välja tuimast materialismi kõrbest, kus himude lõgismaod meid salvavad ja kus õpetatud inimesed, olles vaimulikult täiesti pimedad, juhivad meid üha lähenevasse Harmagedooni.
Ole armuline, Jumal! Saada meile PROHVETEID!
Tõlge: Vaimulik Varasalv
