Haagari lugu

 Haagar ja Aabrahami Jumal

Kuidas egiptlannast orjatar, keda JHWH märkas, sai suure rahva emaks

Aastaid on Haagari lugu jäänud Aabrahami ja Saara varju. Ometi peitub 1. Moosese raamatus üks Piibli liigutavamaid jutustusi valust, hülgamisest, ellujäämisest ja jumalikust halastusest. Mida tähendab see, et Haagar, unustatud orjatar kõrbes, sai esimeseks inimeseks Pühakirjas, kes andis Jumalale nime? Ja miks mõjutab tema lugu tänapäevani juudi, kristlikku ja araabia ajalugu?

Loo algus

Jutustus algab Saaraiga, Aabrami naisega, kes kandis oma südames viljatuse sügavat valu (1Ms 16:1).

Heebrea sõna עֲקָרָה (ʿaqarah – „viljatu naine“) ei kirjelda üksnes füüsilist võimetust lapsi saada, vaid väljendab ka sügavat eksistentsiaalset tühjust – tunnet, et Jumala tõotus Aabramile ei ole veel täitunud.

Pärast aastaid kestnud ootamist pakkus Saarai välja lahenduse, mis oli tolle aja kultuuris aktsepteeritud, kuid emotsionaalselt keeruline. Ta andis oma egiptlasest teenijanna Haagari Aabramile liignaiseks (1Ms 16:2).

Tekst kasutab väljendit לְאִשָּׁה (l’ishah – „naiseks“), mis viitab enamale kui lihtsalt liignaiseks olemisele. Muistses Lähis-Idas kandis see väljend juriidilist tähendust ning sidus Haagari ametlikult Saarai majapidamisega.

Haagar jäi Aabramist lapseootele (1Ms 16:3–4). Piibel ütleb, et pärast rasestumist hakkas ta Saaraid põlgama. Heebrea tekst viitab peenele muutusele Haagari hoiakus – võib-olla tundis ta esimest korda oma väärtust, sest tema ihus kasvas pärija, keda Saarai ise ei suutnud sünnitada.

See tekitas Saarais kibedust. Heebrea sõna עִנָּה (ʿinnah – „alandama“, „rõhuma“, „vaevama“) kirjeldab Saarai kohtlemist Haagari suhtes (1Ms 16:6). See sõna ennustab Iisraeli hilisemat rõhumist Egiptuses ning osutab inimliku kannatuse korduvatele mustritele.

Alistatuna ja alandatuna põgenes Haagar kõrbesse.

Esimene jumalik kohtumine

Haagari põgenemine kõrbesse tähistab pöördepunkti. Teel Suuri poole, allika ääres, kohtas ta Issanda inglit (1Ms 16:7). Heebrea sõna מַלְאָךְ (mal’akh) tähendab nii „sõnumitoojat“ kui ka „inglit“. Käesolevas loos viitab selle kasutus tõenäoliselt otsesele jumalikule ilmumisele.

Ingel ütles: „Haagar, Saarai ümmardaja, kust sa tuled ja kuhu sa lähed?“ (1Ms 16:8) Küsimus on ühtaegu õrn ja sügav. Jumal tunnustab Haagari identiteeti ning annab talle võimaluse oma lugu ise sõnastada.

Ingel käskis tal Saarai juurde tagasi pöörduda ning alistuda tema meelevalla alla. Selleks kasutatakse tegusõna:

הִתְעַנִּי (hitʿanni – „alandu“, „kanna kannatlikult“; 1Ms 16:9).

Sama sõnajuur esineb Saarai rõhumise kirjelduses, kuid nüüd omandab see teise tähenduse: kannatlik vastupidamine Jumala eesmärgi nimel. Seejärel annab Issanda ingel tõotuse: „Ma teen sinu järglased väga arvukaks, nii et neid ei jõua ära loendada.“ (1Ms 16:10)

Heebrea väljend:

לֹא יִסָּפֵר מֵרֹב (lo yissaper me-rov – „liiga arvukad, et neid kokku lugeda“) kõlab samamoodi nagu Aabrahamile antud lepingutõotused.

Haagari pojale pannakse nimeks:

יִשְׁמָעֵאל (Yishmaʿel – „Jumal kuuleb“).

Nimi pärineb juurest:

שָׁמַע (shamaʿ – „kuulma“).

See nimi kuulutab, et Jumal on Haagari ahastust kuulnud.

Ismael ja araabia rahvad

Aja jooksul sai Ismaelist paljude araabia hõimude esiisa. Sageli arvatakse ekslikult, et kõik moslemid pärinevad Ismaelist. Tegelikult peavad end tema järglasteks üksnes araabia rahvad, kes moodustavad moslemite seas vähemuse.

Nimi Ismael (Yishmaʿel) on olnud kasutusel ka juudi kogukondades, eriti Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas. Tuntud näide on rabi Ismael ben Eliša, kes elas umbes aastatel 90–135 pKr.

El Roi – Jumal, kes näeb

Haagari vastus ingli sõnadele on tähelepanuväärne. Ta annab Issandale nime:

אֵל רֳאִי (El Roi – „Jumal, kes mind näeb“; 1Ms 16:13).

See on ainulaadne nimi kogu Pühakirjas.

Sõna רָאָה (ra’ah – „nägema“) ei tähenda üksnes vaatamist, vaid sügavat mõistmist ja tähele panemist. Haagar mõistab, et Jumal ei näinud ainult tema olukorda – Ta mõistis seda täielikult.

Ismaeli ja Iisaki sünd

Haagar sünnitas Ismaeli, kui Aabram oli kaheksakümmend kuus aastat vana (1Ms 16:15–16). Hiljem sai Saara ime läbi lapse ning tõi ilmale Iisaki (1Ms 21:1–5).

Nimi יִצְחָק (Yitsḥaq – Iisak) pärineb juurest:

צָחַק (tzachaq – „naerma“).

Iisaki sünd kinnitas Jumala lepingutõotuse. Ent tema sünd tõi kaasa uued pinged. Kui Saara nägi Ismaeli:

מְצַחֵק (metzacheq – „naermas“, „mängimas“, võimalik et „pilkamas“; 1Ms 21:9), nõudis ta Haagari ja Ismaeli eemaldamist. Ta kasutab sõna:

גָּרַשׁ (garash – „välja ajama“, „minema saatma“, „ära tõukama“; 1Ms 21:10).

Aabrahamile põhjustas see sügavat valu. Tekst ütleb:

רָעָה בְּעֵינָיו (ra‘ah beʿeinav – „see oli tema silmis halb“; 1Ms 21:11).

Jumal aga kinnitas Aabrahamile, et ka Ismael saab suureks rahvaks:

גּוֹי גָּדוֹל (goy gadol – „suur rahvas“; 1Ms 21:13).

Teine jumalik kohtumine

Aabrahami usku katsuti 1. Moosese raamatus seitsmel korral.

Ismaeli väljasaatmine oli kuues katsumus ning eelnes seitsmendale – Iisaki ohverdamise proovile (1Ms 22). Aabraham saatis Haagari ja Ismaeli väheste varudega kõrbesse, usaldades Jumala hoolitsust (1Ms 21:14). Kui vesi lõppes, tõstis Haagar häält ja nuttis (1Ms 21:16). Siis kõlas taevast Issanda ingli hääl: „Ära karda.“ Jumal oli kuulnud poisi häält.

Taas kasutatakse sõna:

שָׁמַע (shamaʿ – „kuulma“; 1Ms 21:17).

Jumal avas Haagari silmad ning ta nägi veekaevu. Hiljem kasvas Ismael üles Paarani kõrbes, sai osavaks vibukütiks ning Haagar võttis talle naiseks egiptlanna (1Ms 21:20–21).

Kokkuvõte

Haagari, Aabrahami ja Saara loos ilmutab heebrea tekst Jumalat, kes muudab inimliku murtuse jumalikuks tõotuseks.

Haagar – tõrjutud orjatar – leidis kõrbes lootuse. Ta sai kogeda Jumalat, kes näeb. Ta sai kogeda Jumalat, kes kuuleb. Tema lugu kuulutab, et ükski inimene ei ole Jumala silmis nähtamatu.

Aabrahami valulik kuulekus ja Saara inimlik nõrkus näitavad, et isegi meie raskeimate heitluste keskel jäävad Jumala leping ja eesmärgid püsima.

Nagu Haagar, oleme me kutsutud tõusma üles ja aitama tõusta ka teistel. Meid kutsutakse usaldama Jumalat, kes avab meie silmad kaevudele, mida me varem ei märganud.

Haagari ja Aabrahami Jumal näeb meid. Ta kuuleb meid. Ja Ta põimib meie katkised lood oma igavesse lootuse kangasse, kus iga elu leiab eesmärgi ja iga pisar leiab lunastuse. 

Dr Eli Lizorkin-Girzhel