Teismeline tüdruk, kelle usk vastas Aabrahami usule
1. Moosese raamatu 24. peatükis, vahetult enne oma surma, on
eakal Aabrahamil veel üks viimane mure: leida Iisakile naine, kes aitaks kanda
edasi Jumala tõotust. Kümnest katsumusest viimane – Iisaki ohverdamise proov
(1Ms 22) – on nüüd möödas. Aabrahami tähelepanu keskpunkt on ilmne: Iisak ei
tohi abielluda kaananlannaga ega pöörduda tagasi Aabrahami endisele kodumaale,
et sinna püsivalt elama jääda. Seepärast kutsub Aabraham oma kõige ustavama
teenri, et kindlustada Iisaki truudus Jumala tõotusele.
Juudi pärimus nimetab seda teenrit Elieseriks (vt 1Ms 15:2),
kuid tekst ise ei nimeta teda nimepidi. Heebrea sõna עֶבֶד (eved) tähendab
enamat kui lihtsalt „teener“. See võib tähendada ka „ori“ või „sulane“,
viidates lojaalsussidemele ja ühisele missioonile.
Aabraham saadab ta oma venna Nahori kotta Paadan-Aramisse
(פַּדַּן אֲרָם). Hiljem pöördub sinna tagasi ka Iisaki poeg Jaakob, kui tema
vanemad käsivad tal põgeneda Eesavi viha eest (1Ms 27:42–43; 28:5).
See jutustus on Toora pikim katkematu narratiiv. Aabraham laseb
oma teenril vanduda Issanda, taeva Jumala nimel: „Sa ei tohi võtta mu pojale
naist kaananlaste tütarde seast, kelle keskel ma elan. Mine hoopis minu maale
ja minu sugulaste juurde ning võta sealt mu pojale Iisakile naine.“ (1Ms
24:3–4)
Teener küsib: „Aga kui naine ei taha minuga sellele maale tulla?
Kas ma pean siis viima sinu poja tagasi sellele maale, kust sina tulid?“ (1Ms
24:5)
Aabraham vastab: „Hoia selle eest, et sa mu poja sinna tagasi
viiksid! Issand, taeva Jumal, on vandega tõotanud mulle: „Selle maa annan ma
sinu järglastele.“ Kui naine ei taha sinuga tulla, oled sellest vandest vaba.
Ainult ära vii mu poega sinna tagasi.“ (1Ms 24:6–8)
Teenri palve märgi saamiseks
Jutustus jätab vahele pikad reisinädalad ning näitab, kuidas
teener püüab mõista Jumala tahet: „Issand, mu isanda Aabrahami Jumal, lase mul
täna korda minna ja osuta heldust (חֶסֶד, chesed) mu isandale Aabrahamile.“
(1Ms 24:12)
Chesed on üks raskemini
tõlgitavaid heebrea sõnu. See ei tähenda ainult lahkust, vaid ka lepingulist
ustavust, vankumatut armastust ja truudust. Teener ei palu juhuslikku õnne,
vaid Jumala ustavat tegutsemist vastavalt Tema tõotustele Aabrahami lepingu
suhtes.
„Vaata, ma seisan veeallika (עַיִן, ayin) juures ja linna meeste
tütred tulevad vett ammutama. Las see noor naine (נַעֲרָה, na’arah), kellele ma
ütlen: „Kalluta oma kruus, et ma saaksin juua,“ ning kes vastab: „Joo, ja ma
joodan ka sinu kaamelid,“ olla see, kelle Sina oled määranud oma sulasele
Iisakile. Sellest ma tean, et oled osutanud chesed’i mu isandale.“ (1Ms
24:12–14)
Rebeka äärmine külalislahkus
Enne kui teener lõpetab palvetamise, näeb ta Rebekat, Aabrahami
vanema venna Nahori pojatütart.
Kui ta ütleb: „Palun anna mulle oma kruusist natuke vett juua“
(1Ms 24:17), vastab Rebeka: „Joo, mu isand,“ ning laseb kiiresti kruusi alla ja
annab talle juua. Seejärel ütleb ta: „Ma ammutan vett ka sinu kaamelitele, kuni
nad on joomise lõpetanud.“ (1Ms 24:18–19)
Ta tühjendab kiiresti oma kruusi jootmisrenni, jookseb tagasi
kaevu juurde ning ammutab vett kõigile kaamelitele.
Teener valis proovikiviks radikaalse ja ennetava külalislahkuse.
Ta teadis, et selle abielu õnnestumiseks peab Iisaki tulevane naine olema sama
külalislahke nagu Aabraham ja Saara, kes võtsid vastu kolm võõrast (1Ms
18:1–8).
Aabraham ületas kõik ootused kolme tundmatu külalise teenimisel.
Rebeka teeb sedasama. Ta ei hoolitse üksnes võõra eest, vaid hoolitseb ka tema
kaamelite eest.
Heebrea tegusõna תָּבוֹא (tavo – „ta tuleb“) läbib
peatükki nagu südamelöök. Rebeka tuleb kaevule, tuleb kohtuma võõraga ning on
pidevalt liikumises. 1. Moosese raamatus väljendub usk tegudes ning Rebeka
näitab oma usku oma jalgadega.
Kuid oluline pole ainult tavo. Rebeka ka jookseb – רָצָה
(ratzah) – koguni kolm korda järjest (1Ms 24:20, 28, 29). Ta jookseb
kruusi tühjendama, tagasi kaevu juurde ja seejärel oma pere juurde. Ainus teine
inimene, kes 1. Moosese raamatus samuti jookseb, on Aabraham 18. peatükis.
Tänutäheks annab teener talle ehteid ning küsib, kelle tütar ta
on ja kas tema kodus leidub öömaja.
Rebeka vastab: „Mina olen Betueli tütar, Milka poeg, kelle Milka
sünnitas Nahorile… Meie juures on küllalt põhku, sööta ja öömaja.“ (1Ms
24:24–25)
Laabani ilmumine ja loo kordus
Noore naisena kutsub Rebeka võõra mehe oma koju ööbima. Seejärel
räägib ta juhtunust oma vennale Laabanile (לָבָן) ja emale.
Kui Laaban näeb oma õel hinnalisi kingitusi, jookseb ta kohe
võõrale vastu. See ennustab tema hilisemat ahnust Jaakobi loos (1Ms 29–31).
Heebrea terminid kirjeldavad Rebekat mitmel viisil:
• נַעֲרָה (na’arah) – noor neiu, abiellumisealine noor naine
(1Ms 24:14,16,55,57)
• בְּתוּלָה (betulah) – neitsi (1Ms 24:16)
• עַלְמָה (almah) – noor fertiilses eas naine (1Ms 24:43)
Aabrahami teener jutustab kogu loo uuesti ja selgitab, kuidas
Issand vastas tema palvele. Perekond nõustub, nähes selles Jumala juhtimist.
Rebeka iseseisev „jah“
Lõpuks ütlevad sugulased: „Kutsume noore naise ja küsime tema
suult (פִּיהָ, piha).“ (1Ms 24:57)
Heebrea väljend שָׁאַל אֶת־פִּיהָ (sha’al et piha)
tähendab sõna-sõnalt „küsida tema suult“. See rõhutab, et Rebeka nõusolek ei
ole pelk formaalsus – tema enda sõnad kujundavad tema tulevikku.
Kui nad küsivad: „Kas sa lähed selle mehega?“ vastab Rebeka: „אֵלֵךְ (elekh) – ma lähen.“ (1Ms 24:58)
See elekh pärineb samast tüvest nagu Jumala kutse
Aabrahamile: לֶךְ־לְךָ (lech lecha – „mine välja“, 1Ms 12:1). Paralleel
on teadlik. Nii nagu Aabraham lahkus oma isakojast teadmata, kuhu tee viib,
lahkub nüüd ka Rebeka usus.
Rebeka ja Kristus
See „ma lähen“ ei meenuta üksnes Aabrahami kutset, vaid osutab
ka tulevasele suuremale teekonnale.
Nii nagu Rebeka lahkus oma isakojast, et ühineda Aabrahami
tõotatud pojaga, nii lahkus ka Jumala igavene Poeg oma Isa kirkusest, et
ühineda oma Pruudiga maa peal.
Kui Rebeka ütles elekh („ma lähen“), siis Kristus ütles:
„Vaata, ma tulen tegema sinu tahtmist, Jumal.“ (Hb 10:7)
Ta tuli pakkuma elavat vett janustele hingedele. Ristil valas
tõeline Kannatav Sulane iseenda välja (Jesaja 53). Tühja haua järel läks Ta oma
jüngrite eel Galileasse.
Kogu 1. Moosese 24. peatüki külalislahkus on evangeeliumi eellugu: isa valmistab poja, Vaim juhib teenri palvet ning pruut vastab usus kutsele:
„Tule!“
Kokkuvõte
See iidne väljakutse ei ole aegunud. Selle tähendus on endiselt
sama.
Külalislahkus on lepingulise ustavuse nähtav väljendus – märk
südamest, mis soovib käia koos Jumalaga.
Sul ei ole vaja kaamelit ega kuldsõrmust. Piisab sellest, et
märkad oma ukse taga janust võõrast. Klaas vett, kaetud laud ja puhkepaik
väsinule.
Mine oma kaevu juurde.
Kui tahaksid kõndida, jookse.
Ütle julgelt seesama metsik „jah“, mille ütles Rebeka:
אֵלֵךְ (elekh) – „Ma lähen!“
Mitte sellepärast, et tead, kuhu tee viib, vaid sellepärast, et
Tõotus käib koos nendega, kes on piisavalt julged seda vastu võtma.
Igas välja sirutatud käes kummardub taevas maa poole. Ja iga julge lahkumine võib saada uueks alguseks.
No comments:
Post a Comment