KoitSõnad ja viis Tõnis Mägi
On jälle aeg selg sirgu lüüa
ja heita endalt orjarüü,
et loomishoos kõik loodu
koos võiks sündida uuesti.
On koit, kuninglik loit,
valguse võit äratab maa.
Prii on taevapiir, esimene kiir
langemas on maale.
Hõik – murrame kõik,
et vabana saaks hingata taas.
Näe – on murdunud jää
ulatagem käed, ühendagem väed.
Nõul, ühisel nõul,
ühisel jõul, me suudame kõik.
Ees on ainus tee, vabaduse tee,
teist ei olla saagi.
Võim, valguse võim,
priiuse hõim, läheme koos,
huulil rõõmuhüüd.
Näe, on kaljust käe kätte saanud hiid.
Usk edasi viib, taevane kiir
saatmas on meid.
Nii – on võiduni jäänud veel üks samm
lühike samm, samm.
Maa, isademaa, on püha see maa,
mis vabaks nüüd saab.
Laul, me võidulaul, kõlama see jääb,
peagi vaba Eestit näed!
