Saturday, September 1, 2012

Pühad preestrid püha templi jaoks

Jeruusalemmas, Kuningate Kuninga Koguduses, August 2012:

Oleme tulemas erilisse päeva heebrea kalendris – Tisha B’Av, mis on heebrea kuu Av’i 9. päev. Ma pidin täna pärastlõunal kohtuma kellegagi, aga ta ei saanud viimaks tulla, sest ta paastus nagu ortodokssetel juutidel sel päeval kombeks. Paastutakse esimese ja teise templi hävingu mälestuseks. Nagu te teate, hävitasid Saalomoni ehitatud templi babüloonlased 586. aastal eKr. Ka teine tempel hävitati, aga juba roomlaste poolt 70. aastal pKr. Kahe templi häving leidis aset samal päeval umbes 656-aastase vahega. Lisaks templi hävimisele meenutatakse sel päeval ka mitmeid teisi traagilisi sündmusi. Sellel päeval aastal 1290 aeti juudid Inglismaalt välja ja aastal 1492 aeti nad välja Hispaaniast. Suur osa judaismist pidi  templi puudumise pärast Jeruusalemmas ära muudetama. Ohverdamisega seotud käske ja teisi templiga seotud rituaale ei saa enam järgida. Selle tulemusena ootavad paljud ortodokssed juudid kannatamatult päeva, mil tempel taas üles ehitatakse ja patuohvrite toomist saab jätkata.

Uus leping õpetab erinevalt ortodokssest judaismist, et Jumala tempel seisab siiani. Rohkemgi veel, on ka ohvrid ja neid ohverdavad preestrid. Ef 2:19-22 järgi on juudid ja paganad saanud üheks uueks inimeseks ja nad on koos "pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, ehitatud apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Jeesus Kristus ise – kelles kogu hoone kokku liidetuna kasvab pühaks templiks Issandas ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus“. 
Uue lepingu all on olemas ka uus preesterkond, kes on kutsutud selles uues templis teenima. Need preestrid ei ole enam ühe perekonna ainuõiguslik suguharu  või elukutselise vaimulikkonna perekond või selle liikmed. Õigemini, uue lepingu all toimib kõikide usklike preesterkond, täites 2 Mo 19:6 prohveteeringut, milles öeldakse, et  ühel päeval on kogu rahvas Jumalale “preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks”. Peetrus viitab kõikide usklike preesterkonnale, kui ta kirjutab 1 Pe 2:5: "… te olete ka üles ehitatud elavate kividena vaimulikuks kojaks, pühaks preesterkonnaks, et tuua vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.
Ma räägin täna teemal: püha preester pühas templis.
Me keskendume preesterkonna teenistusele või tööle.
Jumala templis on täna suur vajadus teenistusega hõivatud preestrite järele. 
Vaatame, mis see “teenimistöö” siis on.
Toetudes sellele, mida me teame Vana Testamendi  templi preesterkonnast, me näeme, et teenimistöö oli mitmekesine. Me jagame need ülesanded kaheks (meie eesmärkide järgi): esiteks, “vaimulik teenistus” ja teiseks, “praktiline teenistus”.
Vaimulik teenistus ei ole praktilisest teenistusest tähtsam. Mida iganes Issand palub meil teha, on tähenduslik ja püha.

1.    VAIMULIK    TEENISTUS
Vana lepingu preestritel oli kolm peamist ülesannet: ohvrite ohverdamine, rahva eest palvetamine, Issanda Sõna edasiandmine rahvale.
1.1 Ohverdamine
Ainult preestrid võisid minna altari juurde tooma rahva eest ohvreid. 4 Mo 18:7 ütles Issand Aaronile: "Aga sina ja koos sinuga su pojad peate pidama preestriametit kõiges, mis puutub altarisse ja seespool eesriiet tehtavasse, ja teie peate teenima! Teie preestriameti ma annan teile teenimiseks kingitusena, aga võõras, kes ligineb, surmatagu!”
Rabid ütlevad, et kes tõi preestritele oma loomaohvri, see võis teha järgmist:
   1.  panna looma peale oma käed, mis sümboliseeris tema     pattude ülekandmist loomale,
   2.  tappa loom,
   3.  see nülgida,
   4.  lõigata liha välja,
   5.  pesta sisikond.
Aga  teised viis ülesannet olid otseselt preestri funktsioonid:
   1.  vere kogumine,
2.  selle piserdamine,
3.  altaritule süütamine,  
4.   ohvri asetamine puudele,
5.  lihatükkide kokkukorjamine altarile asetamiseks.
Tänapäeval, kui templit ei ole, on preestrid töötud. Te ei saa ilma templita isegi ohvreid tuua. Ja uue lepingu uuestisündinud usklike eest ei ohverdata enam patuohvreid, sest Ta on "toonud ühe ohvri pattude eest alatiseks”.
Aga Ro 12:1 järgi me oleme kutsutud tooma ohvreid. Kuid see ei ole ohverdamine meie pattude eest, vaid see on tänuohver. Paulus ütleb: "Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles esitama oma ihud Jumalale elaavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks, mis on teie mõistlik teenistus.”
Tänaste uue lepingu preestritena me peame tooma oma ihud ja oma elud tänuohvriks Tema armu eest.  Me pühendame oma elud iga päev tänulikkuses Yeshua “kord-ja-alatiseks” ohvri eest ristil.
Paulus nimetab seda “elavaks ohvriks” ja see näitab, et see pole ühekordne ohverdamine, vaid see on meie elustiili ja –rütmi jätkuv osa.
Vana lepigu all oli ka tänuohvreid. Laul 107 nimetab viite juhtu, mille eest tuua tänuohvrit:
1.  edukas läbiminek kõrbest,
2.  vangist vabanemine,
3.  raskest haigusest paranemine
4.  või merehädast pääsemine.
Me toome tänuohvrit Jumalale tänulikkusest, et Ta meid vabastas või päästis.
Me ohverdame endid uue lepingu preestritena Jumalale mitte kohusetundest, mitte et me peame seda tegema. Me peame õigemini andma endid Jumala teenistusse tänulikkuse teona, mis tuleb südamest, sest me tahame seda teha.
Ma loodan, et kui meie koguduses on vajadus teie teenimise järele, et te ei näe seda kui rasket koormat ja kohustust. Te olete loodetavasti Yeshuale nii tänulikud Tema ohvri eest, et  te peate Temale ohverdamist millekski mõistlikuks.
On üks teine ohvriliik, mida uue lepingu preestritelt oodatakse. 1 Jh 3:16,17 ütleb: "Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Tema on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venda olevat puuduses, ent lukstab oma südame tema ees – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?”
Me oleme kutsutud armastama üksteist ennastohverdavalt. Ohvri tõeline tähendus hõlmab meile millegi kalli kaotamist - et me peame armastama, kuni see valu teeb. See võib tähendada oma toidu jagamist vennaga.  See võib tähendada loobumist õhtusest jõudeajast, et koristada mitu päeva haige olnud õe maja.
On veel üks tänuohvri liik, mida me oleme preestritena kutsutud tegema. Kiitusohver. He 13:15 ütleb: “Viigem siis tema kaudu jätkuvalt Jumalale kiitusohvrit, meie huulte vilja, andes tema nimele tänu.”
Me peame nägema, et me toome preestritena ikka veel ohvreid.

1.2 Eestpalve
Vaatame nüüd veel ühte preesterlikku teenistust – eestpalveteenistust.
Preestritel oli suur eesõigus ohverdada eestpalveid inimeste eest. Preestril lubati täita kuldanum suitsutusrohuga, minna trepist üles,  astuda pühasse paika ja põletada kuldaltaril suitsutusrohtu – aga seda vaid kord oma elu jooksul. Tuhanded teised preestrid pidid ootama seda aulist päeva, mil nad võitsid loteriil (nad heitsid liisku) ja olid kutsutud täitma seda privilegeeritud ülesannet.
Me teame sellest midagi preestri ja Ristija Johannese isa Sakariase loost. Me loeme Lk 1:8-10: "Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestriteenistuses Jumala ees, et liisk langes preestiriameti kombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama. Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutustunnil, ilmus talle issanda ingel,…” 
Me õpime rabidelt, et kui see preester seisis üksi kuldse suitsutusaltari juures, siis templi vanem andis käsusõna, et “suitsutamise aeg on käes”. Väljas olev rahvahulk taandus siseõuest  ja langes Issanda ette maha, sirutades käsi vaikses palves. Preestrite ja rahva palved olid sarnased:
"Sina oled tõesti Jehoova, meie Jumal, ja meie isade Jumal; meie Kuningas ja meie isade Kuningas; meie Päästja ja meie isade Päästja; meie Valmistaja ja meie Päästekalju; meie Abi ja meie Vabastaja. Sinu nimi on igavene ja ei ole teist Jumalat peale sinu. Päästetud laulsid mererannal sinu nimele uut laulu; kõik kiitsid koos ja võtsid sind vastu kui Kuningat  ja ütlesid: Jehoova, kes päästab Iisraeli, valitseb.”  
Mida Vana Testamendi preester võis teha vaid kord oma elu jooksul, seda võime teie ja mina teha igal päeval. Me oleme kutsutud kostma inimeste eest, mis on osa meie igapäevasest Issanda teenistusest.
Paulus kirjutas Kolossa usklikele, 1: 9: “Seepärast ei ole ka meie, sellest päevast peale, kui me seda kuulsime, lakanud teie eest palvetamast…” Ta käsib meid teha sama Ef 6:18: "Ja palvetades alati iga palve ja anumisega Vaimus, ning selleks valvates kogu püsivuse ja palvega kõigi pühade eest.”
Te võite mõelda, miks me Kuningate Kuninga Koguduses Jeruusalemmas teeme oma parima, et meil oleks ööpäevaringne Palvetorn. Vastus on selge: see on nagu püha teenistus Jumalale.  See on kuningliku preesterkonna kutsumine. See on täpselt samapalju Jumala töö nagu õpetamine ja jutlustamine. Ja eestpalvetöö pole miski, mida teevad need, kes ei suuda saada “tõelist” tööd!
Nagu Vana Testamendi preester palvetas Jumala ees patuse eest, nii ütleb Jk 5:16: "Tunnistage siis üksteisele oma eksimusi ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese tulemuslik eestpalve saadab palju korda.”
Me ei usu, et ainult ordineeritud preestrid on kutsutud kuulama pattude ülestunnistusi. See on kõikide usklike püha ülesanne.
[MÄRKUS: Me usume ka, et tark on tunnistada patte küpsetele, tähelepanelikele ja diskreetsetele isikutele. Seetõttu on nii tähtis olla usaldusväärsete inimeste ringis. See on osa põhjusest, miks meie kolmapäevastel jüngrite kogunemistel me jaguneme väikesteks rühmadeks – mehed ja naised eraldi.]

1.3 Edastamine
Tuleme nüüd kolmanda preestriteenistuse viisi juurde. Preestrid olid kutsutud edastama rahvale Issanda Sõna.
1.31 Õpetamine
Mõnikord oli edastamine õpetamine.  Issand ütles Leevi suguharu kohta 5 Mo 33:10: "Nad õpetavad Jaakobile sinu seadlusi ja Iisraelile sinu seadust.”
Uue lepingu all pole õpetamine ainult preestrite pärusmaa. See pole isegi määratud ainult ordineeritud vaimulikkonnale. Uue lepingu preestritena me oleme kutsutud õpetama üksteist.
Yeshua ütleb kõikidele jüngritele suures misjonikäsus, Mt 28: 19,20: "Minge siis, tehke jüngreid kõikide rahvaste seas, ristides neid Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse, ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!”
Uues Testamendis olid mõned usklikud, kes ei võtnud oma õpetamise osa tõsiselt, kes jäid Sõna suhtes asjatundmatuks ja ebaküpseks. Sellepärast manitses Heebrea kirja autor oma lugejaid, He 5:12: "Teie, kes te selle aja peale peaksite olema õpetajad, vajate, et keegi teile õpetaks jälle Jumala sõnade algteadmisi.”  
Et olla Jumala Sõna õpetaja, ei pea olema hiilgav doktorikraadiga õpetlane.  Enamus koguduse õpetamisest ei tähenda loengu pidamist. Enamus sellest hõlmab abilisi, teiesarnaseid inimesi, kes juhatavad teisi üldisse piibliõppesse – kus kõikidel rühmaliikmetel on võimalus teha seda, mida Paulus Rooma usklikele soovitas, Ro 15:14: "Mu vennad, ma olen veendunud, et te olete täidetud headuse ja kõiksuguse teadmisega ning suudate ka üksteist manitseda.” 
Kui te kardate, siis te ei ole piisavat tark õpetama täiskasvanuid, aga te võite õpetada lapsi. Laste puhul ei loe kõrge haritus. Nad vajavad vaid lihtsust ja siirust.
1.32 Evangeliseerimine
Lisaks õpetamisele, olid preestrid kutsutud evangelistideks. Nad pidid Iisraeli tõrksad inimesed Jumala juurde tagasi tooma. Mõnikord toimus see hoiatamise läbi – isegi pasuna puhumisega. Igal hommikul puhusid preestrid kolm korda oma hõbepasunaid, kuulutades linnale ja patustele, et hommikune ohver on algamas. Argipäevadel puhusid preestrid pasunaid seitsmel korral. Miks? Sest iga pasunahüüd kuulutas Jumala riiki, Jumala hoolekannet ja viimset kohut.
Me peame uue lepingu preestritena täitma sama osa. Kuigi meid ei kästa võtta pasunapuhumise tunde ja marssida ümber Jeruusalemma, ometi me oleme kutsutud kuulutama evangeeliumi julguse ja innukusega.
 1.33 Kohtumõistmine
Lubage ma mainin lühidalt kahte teist preestri funktsiooni, mis täna meile rakenduvad.  
Preestrid täitsid rahva kohtumõistja rolli. 5 Mo 17:9 kästi iisraellasi tulla "leviitpreestrite juurde … siis nad kuulutavad sulle otsuse”. 
Preestritel oli teha haiguste diagnoosimise töö, eriti ‘tsaraat’ haiguse puhul, mida tavaliselt tõlgitakse pidalitõveks. Seda mõistet kasutati igasuguste nahahaiguste kindlaksmääramisel.
Uue lepingu all on Jumal meile andnud oma Püha Vaimu, et aidata meil diagnoosida nii füüsilisi kui vaimseid probleeme. Me peame hoolikalt eristama head ja kurja, eristama isegi vaime.
Paulus pidi kord manitsema korintlasi nende võimetuse pärast õigesti kohut mõista. Ta ütles, 1 Ko 6:2: “Või teie ei tea, et ükskord mõistavad pühad kohut kogu maailma üle? Ja kui te maailma üle kohut mõistate, kas te siis ei ole väärt otsustama pisiasjus? Kas te ei tea, et kord me mõistame kohut inglite üle, kuipalju enam siis selle elu asjus?”  
Neil viimseil päevil on oluline suuta eristada  vaimseid jõude, mis on seatud meie vastu.
1.34 Õnnistamine
Me peame muidugi olema väga hoolikad, et me ei annaks oma kohtumõistmises hinnanguid. Me peame otsutama Jumala Sõna põhjal ja Püha Vaimu selge juhtimise järgi, mitte oma kriitikameele järgi. Pidagem meeles, et preestritel oli ka rahvale Jumala õnnistuste edastaja roll. Me näeme 4 Mo raamatust, 6:22-26, et nad kuulutasid preesterlikku õnnistust rahva üle: “Ja Issand rääkis Moosesega,  öeldes:   "Räägi Aaroni ja ta poegadega ning ütle: Õnnistades Iisraeli    lapsi, öelge neile nõnda: Issand  õnnistagu        sind        ja    hoidku    sind!       Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline! Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!“
Paulus tuletab meile meelde, kes me oleme altid olema ülikriitilised, Ro 12:14: “Õnnistage oma tagakiusajaid, õnnistage ja ärge needke!”  
Nagu me oleme näinud, me oleme uue lepingu preestritena saanud väga tähendusliku teenistuse Tema uues templis: me kõik oleme kutsutud tooma endid elavaks ohvriks, kes on pühendatud Jumala teenimisse.
Me oleme kutsutud loobuma oma elust teiste heaks armastuses. Me kõik oleme kutsutud tooma kiitusohvreid.
Järgmisena me nägime, kuidas me oleme kutsutud eestpalveteenistusse.
Viimaks me nägime, kuidas me oleme preestritena kutsutud edastama Jumala asju – õpetamise, hea sõnumi kuulutamise, tarkade Vaimust juhitud otsustamiste ja õnnistuse sõnade rääkimise läbi. 

2. PRAKTILINE TEENISTUS
Selle sõnumi ülejäänud osas ma tahan näidata, et preestriteenistus sisaldab paljusid teisi rolle – millest mõnda meil on kombeks pidada tähtsusetuks ja ebaoluliseks.  Aga nagu ma varem ütlesin, on iga Issandale tehtud teenistus tähtis teenistus, sest see on Tema teenistus.
Vaatame seda, mida me nimetame praktiliseks teenistuseks.

2.1 Valvamine
Esimene praktiline teenistus, mida ma tahan esile tõsta, on valvamine. 
Uskuge või mitte, aga 240 leviiti ja 30 preestrit võtsid igal õhtul kordamööda valvata. Nende valvuriameti üks osa oli templi väravate-uste avamine ja sulgemine. Preestrid tegelesid siseväravatega, samal ajal kui leviitide abilised hoolitsesid templi välisväravate eest.
Me võiksime pidada valvuriametit ilmalikuks tööks, mis pole eriti põnev teenistus. Aga lubage ma meenutan teile psalmisti sõnu, 84:11: "Sest üks päev sinu õuedes on parem kui muid tuhat, ma olen pigem uksehoidja oma Jumala kojas kui viibin õeluse telkides.”
Pühapäeva õhtutel on meil kohal terve preestrite rühm, kes teenivad uksehoidjatena. Nad vaatavad, kuidas me tuleme ja läheme. Mõned meie külalisi vastuvõtva meeskonna liikmed palvetavad teie eest, kui te meie ustest sisse tulete.
Me võime alati kasutada rohkem preestreid pühamu uste juures. Räägi meile, kuidas sa saad osaleda selles preestriteenistuses.

2.2 Koristamine
Preestrite osa oli ka templi koristamine. Kord nädalas puhastati templipühamu põhjalikult, mida tegid eelkõige preestrid ise. 
Pole alati kerge leida inimesi, kes tahavad meie pühapäevaste teenistuste järgselt koristada. Meie helimeeskond võiks kasutada mõnesid varmaid käsi, et lihtsalt koristada lava ja panna varustus laoruumi.
Rääkides koristamisest - kui teil on see erivõime anda meile meie helisüsteemist “puhast” heli, siis me võime panna teid oma helimeeskonda.

2.3 Remonditöö
Teine preesterlik töö oli templi remontimise ülesanne. On huvitav avastada, kuidas aegajalt remonti tehti, isegi kõige pühamas paigas. Meile on räägitud, et ülempreester võis kontrollida kõige pühamat paika ruumi kohale tehtud avause kaudu. Kui oli vaja teha remonti, lasti töölised puuri sees laest alla, et nad ei saaks näha  midagi peale selle, mida nad pidid parandama.
Meil on alatasa vaja kätega tööd teha oskavaid inimesi, et asju sättida ja ehitada. Meie kontori peamises pesuruumis on vaja teha remonti.  Ja varsti me peame tegema värvimistöid. Enne talve peab mõned torud ära parandama.
Räägi meile, mida sa teed. Me paneme su preesterlikud oskused tööle. 
Kuna me peame iga paika, kus usklikud kogunevad Jumala templiks, siis on preestriteenistus ka õe rikkis pliidi … või oma venna arvuti parandamine. 

2.4 Rahadega tegelemine
Teine preestrite täidetav peaülesanne oli rahade korraldamine.  Nagu te teate, tõi iisraeli rahvas templisse kümnise ja ohvriannid. Naisteõues (mis polnud muide ainult naistele, vaid üldine juutide jumalakummardamise paik) oli 13 kirstu või anumat, kuhu inimesed panid oma raha. Neist üheksa olid jumalakummardajate seaduspäraste annetuste ja teised neli olid rangelt vabatahtlike annetuste jaoks. Lisaks rahale, mida toodi ohvrite ohverdamise tarbeks, pandi ühte anumasse annetused templis kasutatava puidu  tarbeks, teise anumasse pandi suitsutusrohu tarbeks ja veel ühte kuldastjate tarbeks. Raha kogumine, lugemine ja jagamine oli preestrite vastutus.
Meie koguduses koguvad kohanäitajad iga nädal raha ja seejärel loevad selle üle. Esmaspäeva hommikul me viime raha panka. Meie meeskonnas on ka inimesi, kes rahasid haldavad.
Sellega seotud preesterlik teenistus oli templi rahade jagamine. Meie abiliste meeskond tegeleb palju koguduse rahaasjadega. Osa nende tööst on eristada, kuidas parimal moel kasutada toodud kümnist ja ohvriande.
Meil on täna inimesi, kes vaatavad, kas kellelgi on rahalist vajadust – kas siis toidu ostmiseks või teiste praktiliste vajaduste tarbeks.
Kõik need tööd on tähtsad. Kõik need on preesterlikud tööd.
Meil pole aega rääkida üksikasjalikult kõikidest teenistusega seotud asjadest, mis on Jumala templi, koguduse, ülesehitamise osad.

Kokkuvõte
Igaühel meist on antud midagi Jumala templis teha. 1 Pe 4:10 ütleb: “Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu ustavad majapidajad.”
Mu palve on, et see sõnum aitaks meid kõiki näha, et igal inimesel on Jumala preestrina täita oma osa. Mõnikord tundub teie osa olevat vaimulikum  kui teistel. Mõnikord te teete nähtamatut tööd; mõnede jaoks on see silme alt ära. 
Ma kinnitan teid mõlemal juhul: Jumal teeb head arvepidamist. Ma kahtlustan, et need, kes ustavalt teenivad ilma tasu saamata selles elus, saavad kõige heldemalt tasutud teises elus. “Paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.” 
Me lõpetame lihtsa manitsusega. See tuleb apostel Pauluselt ühele tundmatule Issanda sulasele. Paulus kirjutab Ko 4:17: "Ja öelge Arhipposele: Vaata, et sa täidad seda teenimisametit, mille sa oled saanud Issandas!” 

Tõlkis: Vaimulik Varasalv
Inglisekeelne allikas: King Of Kings

No comments:

Post a Comment