Ma kuulen TULEALARMI häält vaimumaailmas. Mõnede jaoks on see hea, aga teiste jaoks on see häiriv. Mõned jooksevad
tule POOLE — nad järgivad alarmi VALJU, lõhestavat heli. See
äratab nad üles apaatiast ja uinumisest. See äratab nad üles
rutiinist ja rituaalidest. See äratab terveid kogudusi – see on
olemuselt vastanduv ja „alarmeeriv“. See on vali ja mõne jaoks
ebameeldiv.
Samamoodi katkestab füüsiline alarm meie
tegemised, nõudes meie tähelepanu ja tegutsemist. Tulealarm vaimus
katkestab meie vaimsed tegemised. See katkestab etenduse ja programmid. Püha Vaimu TULI katkestab „mugava kristluse“, kutsudes meid välja rutiinist tundmatu sügavuste
sisse. Tulealarm kutsub meid välja ettearvatusest ja kutsub meid
SUITSU sisse mäetipus.
Aga see alarm teeb vastupidist sellele, mida teeb
füüsiline alarm. Tulealarmi vaimne mõte on kutsuda sind nagu
Moosest Tema au tundmatuteSSE sfääridesse.
Julge minna tundmatusse
Kolmanda päeva hommikul oli mäe ümber mürin, välgusähvatused ja paks pilv, ning sarvehääl oli nii vali, et kõik inimesed leeris värisesid. 2 Moosese 19:16
Siinai mäe „tulealarm“ hakkas tööle. Inimesed
värisesid ja tõmbusid tagasi, aga Mooses astus ligi. Mooses oli
kogenud tuld varem põleva põõsa juures (2 Moosese 3). Isegi kui
Siinai mägi paistis ähvardav olevat ja Moosesel ei olnud mingit
tagatist, ometi riskis ta pigem minna tundmatusse TULLE ja MÜRINASSE
ja VÄLGUSÄHVATUSSE, kus oli JUMAL, kui jäi kõrvale mugavasse paika, kus
Jumalat EI OLNUD.
Iisrael jäi mäe jalamile leeri, aga Mooses läks üles Jumala juurde. (2 Moosese 19:2, 3)
Mooses on sinu kutse. Jeesus avas ligipääsu ukse,
et sa võiksid IGAL ajal minna ÜLES Jumala juurde ja julgelt
siseneda Tema ausse! Meie ei oota Jumala liikumist; Jumal ootab inimeste liikumist. Kogudus ootab Jumala TULE avaldumist või manifestatsiooni, mis on mugav ja tema tingimustel, aga ta peab edasi liikuma ning põikama seeasemel Moosese kombel kõrvale, kui
Jumala Vaim hakkab liikuma – võib-olla harjumatul või
ettearvamatul viisil.
Ära ole rahulolevalt „mäe jalamil“!
Siis Mooses tõi rahva leerist välja Jumalaga kohtuma ja nad jäid seisma mäe jalamile. (2 Moosese 19:17)
Samas kui kõlab TULEALARM, näen ma inimesi
koguduses „võtmas seisukohta“ — kas Jumala Vaimu liikumise
POOLT või VASTU — kuigi Ta on nii armastav ja embav. Need, kes võtsid
Vaimu vastase hoiaku ÜHEL PERIOODIL, on nüüd meeleheitel Temaga
kohtumise järele. Nad on meeleheitel, et minna julgelt Tema au
sfääri, selmet istuda turvaliselt kõrval. See tähendab
katkestust, riski ja tundmatut. See tähendab raputusi ja mürinaid.
See tähendab Tema ligiolu tavatute manifestatsioonide väljamurdmist.
See tähendab kokku puutumist deemonlike vaimudega ja lihalike
tähelepanu otsijatega.
Pastorid ja juhid: see on ka teie jaoks.
Isand kutsub inimesi individuaalselt ja kollektiivselt Tema au
PUUTUMATUTESSE ja LIGIPÄÄSMATUTESSE sfääridesse, kus Tema ligiolu
on esmatähtis. Moosesel oli eesõigus minna Jumala
ligiollu, isegi kui see kohutas teda. Kui Mooses põikab kõrvale ja
kuuleb põlevast põõsast tulevat häält, siis näeme, et „...
Mooses peitis oma palge, sest ta kartis vaadata Jumala palet“ (2
Moosese 3:6). Isegi kui ta kartis, sest see oli
ebatavaline kogemus ja võõrastav kohtumine, ei jooksunud ta ära.
Ta ei võtnud kohta kaugemal, vaid liikus tule poole. Issanda hääl
kutsub Tema rahvast – kogu Tema rahvast – üleloomuliku kohtumise
tulle.
Ära jää seisma mäe JALAMILE, kui iga takistus on kõrvaldatud, et saaksid JULGELT minna Jumala trooni ette
(Heebrealastele 4:16).
Vaim hõljub, haub ja katsub vett!
Mõned tahavad minema joosta, kui tulealarmi
kuulevad. Ma näen tulealarmiga kogudusi liikuma hakkamas, KUI Püha
Vaim liigub. Isegi kui Vaimu liikumine hakkab alles avalduma, isegi kui
alarmid hakkavad õige vaikselt tööle. Tulealarm (suitsuandur) on
väga tundlik kõigele, mis ei vasta normile. Isegi suitsuvine paneb
selle tööle. Tulealarm häirib praegust olukorda, seda, kuidas me
oleme „ALATI elanud, teeninud ja kogudust ehitanud“. Tulealarm
tunnistab kohe Vaimu sekkuvast liikumisest, ohustades meie programme,
protokolle ja tegevuskava.
Küsimus: kas alarm on märguanne minema jooksmiseks või kõrvale põikamiseks?
Issand ei käsi kogu tegevuskava ja protokolli minema
heita, Ta lihtsalt otsib, kuidas neid taeva eluga, hingusega ja
tõhususega läbi immutada. Jätkake oma jutlusteseeriate,
ülistusosaga, kümnise ja ohvriandidega, teadeteosaga jne. Oluline
on anda Vaimu liikumisele täielik eesõigus – ja võõrustada Teda
TEMA TINGIMUSTEL — nii et kui tulealarm hakkab tööle,
siis te liigute koos Tema liikumisega ega kustuta seda ära.
Jookse tule poole!
Kui tulealarm hakkab koguduses tööle, hakkavad
inimesed ... kuhugi jooksma. Inimesed jooksevad kas Issanda poole
või Temast eemale. Ja kui meie kogudused räägivad Vaimu
liikumise vastu ja julgustavad inimesi Vaimust eemale minema, siis on
neil oht ilma jääda – jah ilma jääda – sellest, mida Jumal
sel perioodil teeb. See on karm sõna, aga selle peal on ka suur arm.
Meeleparandus ja alandlikkus on KIIRETEKS VÕTMETEKS,
et saada Jumala liikumise pardale, olenemata sellest, kui palju sa
oled selle vastu olnud minevikus. Ma näen, et Issand otseselt muudab
ja pehmendab oma rahva südameid, nii et nad kuulevad tulealarmi ja
vastuseks sellele jooksevad tule POOLE Jeesuse nimel!
Tulealarm: kutse altarite täitmiseks
Ma näen täidetud altareid ... ja see on auline. Ma
näen suuri, mõjukaid kogudusi, kus pastorid, juhid ja inimesed on
Jumala ligiolu järele nii näljased, et nad ei hooli sellest,
milline tuli välja võib näha – ja nad lähevad selle järele.
Ma näen koosolekutel erinevaid momente, kui Vaim
hakkab hauduma. Ta hakkab puudutama, ja Tema puudutusega koos tuleb
üks valik. Ma näen pastoreid ja juhte vaatamas, kuidas nende
kogudused saavad Vaimu poolt vaikselt puudutatud, ja nad teavad oma
südames, et see kõik nõuab ÜHTE LIIKUMA HAKKAMIST, et Jumalaga
koos minnes näha Vaimu MÜRINAT endi keskel vallandumas. Üks otsus
minna koos Vaimuga muudab kõik. Üks otsus põigata kõrvale ja
mitte pöörduda ära. Ma näen seda juhtuvat. Ma
näen, et ülistuse ja isegi jutluse ajal on hetki, mil Jumal liigub
ning pastorid ja juhid näevad seda ja ütlevad: „JAH, iga hinna
eest. JAH!“
Ma näen, kuidas nende JAH avab väravad
üleloomulikule ligiolule, mis paneb altarid täituma. Ma näen,
kuidas see JAH kaotab lagesid koguduse kohal. Ma näen vaimus, et
laed murtakse läbi tervetes kogudustes – laed, mida Jumal ei olnud
sinna pannud.
Need laed esindavad meie püüdlusi kontrollida ja
reguleerida koguduse kultuuri sellega, mida me peame kõige
tõhusamaks – ja enamgi veel, need laed on ehitatud selleks, et
kogudust ootamatu ja tavatu eest otseselt „kaitsta“. Aga ma näen
koguduse kollektiivset nälga, nii teenistustel käijate kui ka
pastorite ja juhtide juures, nälga, mis murrab laest läbi!
Ma näen selgelt (eriti nende mitteuskkondlike
megakoguduste) pastoreid ja juhte oma kontorites, kus aknakatted on
ees ja tuled kustunud, raskelt ahastamas: „JUMAL, PEAB OLEMA
MIDAGI ROHKEMAT!“ Ma kuulen John Kilpatricku karjet pastorite ja juhtide peal sel ajal. John Kilpatrick oli
Brownsville Assembly of God pastor ajaloolise Pensacola ärkamise
ajal ja enne ärkamise puhkemist. Ta läks keset ööd kirikumajja,
heitis esimese pingirea ees maha ja HÜÜDIS: „PEAB OLEMA ROHKEMAT!
OH JUMAL! MA VAJAN SIND, ISSAND!"
Ma näen pastorteid ja juhte altarite ette jooksmas.
Kui nad näitavad üles oma nälga, murrab see vaimusfääris midagi
lahti, pannes kogudusi altarite ette voolama. Ma näen seda.
Moosese meeskond: mine tulle!
Ja kogu Siinai mägi suitses, kui Issand laskus sinna tule sees; selle suits tõusis üles nagu sulatusahju suits, ja kogu mägi vabises kõvasti. Ja sarvehääl läks üha valjemaks; Mooses rääkis ja Jumal vastas temale valjusti. Ja Issand laskus Siinai mäele, mäetippu; Issand kutsus Moosese mäetippu ja Mooses läks üles. (19:18-20)
Jumal otsib Moosese meeskonda — Moosese rahvast,
kes näeb suitsu ja tuld. Rahvast, kes kuuleb mürinat ja müristamist.
Jah, rahvast, kes on isegi jahmunud dramaatilistest
manifestatsioonidest: suitsust, tulest, mürinast, välgusähvatustest.
Ja siis tuleb SARVEHÄÄL – TULEALARM!
On kaks valikut: kas joosta ära või joosta selle poole. Otsus
on selge. Me kuuleme tulealarmi ja jookseme sinna, kus põleb tuli!
Larry Sparks