Kui vaadata mõne moodsa Piibli eessõna, siis leiad sealt ilmselt viite Septuagintale, mille lühend on LXX. Kõikide moodsate piiblite tõlkijad, k. a. NKJV omad, kasutavad Piibli tõlkimisel ühes teiste tekstidega Septuagintat. Nad väidavad, et Septuaginta sisaldab tõeset lugemisvara, mida ei ole leitud alalhoitud heebreakeelsest tekstist. Nii nad peavad seda väga tähtsaks. Mis on aga Septuaginta? Legend on järgmine:
Septuagintat väidetakse olevat tõlgitud vahemikus 285-246 eKr Egiptuse Aleksandria Ptolemaios II Philadelphuse valitsemise ajal. Tema raamatukoguhoidja, kes oli arvatavalt Demetrius Phalerum, keelitas Philadelphust hankima heebreakeelset Pühakirja koopiat. Siis tõlgiti Pühakiri (1 Ms-5 Ms) Aleksandria juutide tarbeks kreeka keelde. See lugu pärineb varaselt kiriku ajaloolaselt Eusebiuselt (260-339). Õpetlased väitsid siis, et Jeesus ja apostlid kasutasid seda kreekakeelset Pühakirja alalhoitud heebreakeelse teksti asemel.
Aristease kiri
Väide, et heebrea kirjutised tõlgiti enne Kristust kreeka keelde, toetub ainsale dokumendile. Kõik teised ajaloolised tõendid, mis seda väidet kinnitavad, tsiteerivad või viitavad sellele ainsale kirjale. Selles nn Aristease kirjas esitleb kirjutaja end kuningas Philadelphusele lähedase isikuna. Ta väidab, et ta keelitas ülempreestrit Eleazari saatma koos temaga Jeruusalemmast Aleksandriasse 72 õpetlast. Seal nad tõlgiksid heebreakeelse Pühakirja kreeka keelde, koostades selle, mida me täna nimetame Septuagintaks.
Juudi ajaloolane Josephus, juudi müstik Philo (mõlemad 1. sajandist pKr) ja teised lisavad loole juurde. Mõni ütleb, et need 72 olid suletud eraldi asuvatesse kambritesse ja panid “imeliselt” igaüks kirja oma versiooni, mis oli sõnasõnalt teistega samane. Nad ütlevad, et see tõendab terve Septuaginta "jumalikku inspiratsiooni".
Niisiis, Septuagintat väidetakse olevat eksisteerinud Jeesuse ja apostlite ajal ja nad tsiteerinud seda alalhoitud heebreakeelse teksti asemel. See lugu on levinud läbi sajandite. Aga kas see on tõde? Kas oli Septuaginta tõepoolest kirjutatud enne Issanda ja Tema apostlite maist teenistust? Kas nad tsiteerisid seda? Kas see oli tõesti Jumalast inspireeritud? Kui see lugu on võltsing, miks siis lugu välja mõeldi? Kas on mingi teine põhjus panna inimesed kasutama Septuagintat või sellesse uskuma?
Juudi ajaloolane Josephus, juudi müstik Philo (mõlemad 1. sajandist pKr) ja teised lisavad loole juurde. Mõni ütleb, et need 72 olid suletud eraldi asuvatesse kambritesse ja panid “imeliselt” igaüks kirja oma versiooni, mis oli sõnasõnalt teistega samane. Nad ütlevad, et see tõendab terve Septuaginta "jumalikku inspiratsiooni".
Niisiis, Septuagintat väidetakse olevat eksisteerinud Jeesuse ja apostlite ajal ja nad tsiteerinud seda alalhoitud heebreakeelse teksti asemel. See lugu on levinud läbi sajandite. Aga kas see on tõde? Kas oli Septuaginta tõepoolest kirjutatud enne Issanda ja Tema apostlite maist teenistust? Kas nad tsiteerisid seda? Kas see oli tõesti Jumalast inspireeritud? Kui see lugu on võltsing, miks siis lugu välja mõeldi? Kas on mingi teine põhjus panna inimesed kasutama Septuagintat või sellesse uskuma?
Kontrollitavad faktid:
* Selle kirja autor Aristeas väidab end olevat kreeka kohtuametniku Philadelphuse valitsemise ajal. Ta väidab end olevat saadetud Demetriuse poolt paluma Iisraeli parimaid õpetlasi tooma heebrea Pühakirja koopiat Aleksandriasse, et alustada Septuaginta tõlkeprojekti. Ta läheb isegi niikaugele, et paneb kirja Septuaginta õpetlastele nimed, mis enamikus on pärit makabeide ajast ja mõned 75 aastat hilisemast ajast. Paljud on kreeka nimed, kindlalt mitte heebrea õpetlaste nimed. On palju teisi tõendeid, et see kiri pärineb teisest ajast ja on seega võltsing. Kirjutaja valetab enda kohta.
* Oletatav "raamatukoguhoidja" Phalerumi Demetrius (ca 345-283 eKr) teenis Ptolemaios Soteri õukonnas. Demetrius ei olnud kunagi raamatukoguhoidja Philadelphuse alamana.
* Kiri tsiteerib kuningat, kes ütleb Demetriusele ja tõlkijatele nende saabudes, kui imeline see on, et nad tulid tema "laevastiku võidu Antigonuse üle" aastapäeva tähistamisele (Aristeas 7:14). Aga ainus selliselt ülestähendatud Egiptuse laevastiku võit leidis aset mitu aastat pärast Demetriuse surma. Tähendab kiri on pettus!
Aristease kiri on pettus, mis ei sobi isegi perioodi, millal seda väidetakse olevat kirjutatud. Ja kuna üks teine vanaaja kirjutaja lisab sellele loole juurde, on selge, et kristluse-eelne Septuaginta on pettus. Isegi kriitilised tekstiuurijad märgivad, et kiri on pettus. Ometi jätkatakse visalt Aristease kirja tsiteerimist kui Kristuse-eelse Septuaginta olemasolu tõestust.
Uue Testamendi tõend
Paljud õpetlased väidavad, et Kristus ja Tema apostlid kasutasid Septuagintat, eelistades seda alalhoitud heebrea tekstile, mida on leitud templist ja sünagoogidest. Aga kui kreekakeelne Septuaginta oli Pühakiri, mida Jeesus kasutas, siis ta poleks öelnud:
"Tõesti, ma ütlen teile, kuni taevas ja maa püsivad, ei kao ükski täpp ja ükski kriips seadusest seni, kuni kõik on täitunud" (Mt 5:18).
Miks Jeesus pidi seda ütlema? Sest “täpp” on heebrea kirja täht ja “kriips” on heebrea kirja tähti eristav väike märk. Kui Jeesus kasutas kreekakeelset Septuagintat, siis Tema Pühakiri ei oleks sisaldanud täppe ega kriipse. Ta kasutas ilmselt heebreakeelset Pühakirja!
Lisaks sellele mainis Jeesus Pühakirja teksti ainult kahel viisil (1) "Seadus ja Prohvetid" ja (2) "Moosese Seadus, Prohvetid ja Psalmid":
"Ja Ta ütles neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud" Lk 24:44.
Heebrealased jagavad oma Piibli kolmeks: Seadus, Prohvetid ja Kirjad. Jeesus selgelt viitas sellele. Septuagintal ei olnud sellist jaotust. See sisaldab ka apokrüüfseid raamatuid, mis on üle VT laiali pillutatud. Jaotus on nii lootusetult segi, et Jeesus ei oleks ilmselt saanud sellele viidata!
"Tõesti, ma ütlen teile, kuni taevas ja maa püsivad, ei kao ükski täpp ja ükski kriips seadusest seni, kuni kõik on täitunud" (Mt 5:18).
Miks Jeesus pidi seda ütlema? Sest “täpp” on heebrea kirja täht ja “kriips” on heebrea kirja tähti eristav väike märk. Kui Jeesus kasutas kreekakeelset Septuagintat, siis Tema Pühakiri ei oleks sisaldanud täppe ega kriipse. Ta kasutas ilmselt heebreakeelset Pühakirja!
Lisaks sellele mainis Jeesus Pühakirja teksti ainult kahel viisil (1) "Seadus ja Prohvetid" ja (2) "Moosese Seadus, Prohvetid ja Psalmid":
"Ja Ta ütles neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud" Lk 24:44.
Heebrealased jagavad oma Piibli kolmeks: Seadus, Prohvetid ja Kirjad. Jeesus selgelt viitas sellele. Septuagintal ei olnud sellist jaotust. See sisaldab ka apokrüüfseid raamatuid, mis on üle VT laiali pillutatud. Jaotus on nii lootusetult segi, et Jeesus ei oleks ilmselt saanud sellele viidata!
Kes upitab Septuagintat?
Miks meile siiani seda lugu veel räägitakse? Miks inimesed annavad sellele teise tähenduse? Kas on teisi põhjuseid, miks ikka üritatakse kasutada Septuagintat, et leida "originaaset lugemisvara", mis oli eeldatavasti “heebrea tekstist kaduma läinud”?
1. Roomakatoliiklased vajavad seda
Vastavalt roomakatolikule Douay' Piiblile: "… Septuaginta, originaalteksti tõlge heebrea keelest kreeka keelde, mis sisaldab kõiki Douay' Versioonis esinevaid kirjutisi, nagu seda nimetatakse, oli versioon, mida kasutasid Päästja, Tema apostlid ja Kirik algusest peale, mis tõlgiti ladina keelde Vulgatana, mida on alati tunnustatud Jumala kirja pandud Sõna tõese versioonina." — Eessõna 1914. a. väljaandele.
1. Roomakatoliiklased vajavad seda
Vastavalt roomakatolikule Douay' Piiblile: "… Septuaginta, originaalteksti tõlge heebrea keelest kreeka keelde, mis sisaldab kõiki Douay' Versioonis esinevaid kirjutisi, nagu seda nimetatakse, oli versioon, mida kasutasid Päästja, Tema apostlid ja Kirik algusest peale, mis tõlgiti ladina keelde Vulgatana, mida on alati tunnustatud Jumala kirja pandud Sõna tõese versioonina." — Eessõna 1914. a. väljaandele.
Nii tahavad roomakatoliiklased meeleheitlikult, et Septuaginta oleks ehtne ja isegi inspireeritud! Nn Septuaginta on see, millest on üle võetud Apokriiva (raamatud, mis ei ole inspireeritud ega oma meie piiblites kohta). Kui tuleb Septuaginta, tuleb Apokriiva koos sellega!
2. Oikumeenilised tekstikriitikud vajavad seda
2. Oikumeenilised tekstikriitikud vajavad seda
Septuaginta arvatavat teksti on leitud vaid teatud käsikirjades. Peamised on: Codex Sinaiticus (Aleph), Codex Vaticanus (B) ja Codex Alexandrinus (A). Nii see on. Aleksandria käsikirjad on needsamad tekstid, mida nimetatakse Septuagintaks! Sir Lancelot Brenton kirjeldab oma kreeka- ja inglisekeelse Septuaginta (koos Apokriivaga, 1851) tutvustuses, kuidas mõned kriitilised õpetlased on üritanud nimetada Septuagintat selle tegeliku nimega – Aleksandria Tekstiks, aga see nimetus pole kunagi kinnistunud. Sellega ta tunnistab, et need on üks ja seesama. On tekstikriitikuid, kes usuvad meeleheitlikult 45de Aleksandria käsikirja, Textus Receptuse aluseks olevate rohkem kui 5000 koopia asemel. Nad kasutavad neid, et tõlkida moodsaid Uusi Testamente. Aga need Aleksandria käsikirjad sisaldavad samuti VT Septuagintat koos Apokriivaga. Nad on langenud lõksu.
3. Katoliiklased arutlevad nüüd järgnevalt:
3. Katoliiklased arutlevad nüüd järgnevalt:
Kui sa aktsepteerid Aleksandria Teksti (mida tänased õpetlased kasutavad kõikide uute tõlgete alusena) oma Uue Testamendina, siis sa pead aktsepteerima kogu ülejäänud Aleksandria Teksti (Septuagintat), mis sisaldab Apokriivat. Me näeme siin arenemas oikumeenilist Piiblit, mis sisaldab Apokriivat. Mõned versioonid on juba läinud seda teed. Paljude protestantide jaoks lähevad kõik teed Rooma tõesti.
4. Me ei vaja seda.
4. Me ei vaja seda.
Kas meie, kristlased, vajame Aleksandria käsikirju? Mitte sugugi! Sest meil on VT, heebreakeelne masoreetne tekst, mis on Jumala alalhoitud sõnad. Uue Testamendi jaoks on meil üle 5000 kreekakeelse käsikirja pluss palju varaseid tõlkeid, mis on levinud väljapoole, tunnistamaks Kristuse ja Tema apostlite tegelikke sõnu.
Niisiis, Septuaginta lugu on pettus. See ei olnud kirjutatud enne Kristust ning Jeesus ja Tema apostlid ei kasutanud seda. See on ainuke käsikirjade kogum, mis sisaldab Apokriivat ja seda segatuna Piibli raamatute vahele, õigustades selle kaasamist Rooma Katoliku Kiriku poolt nende piiblitesse. See on nagu needsamad rikutud Aleksandria koodeksid – needsamad, mis Uut Testamenti, ilusasse pakendisse pakendatuna, segi ajavad.
Kinnistugem meie alalhoitud Piiblisse, Kuningas Jamesi Piiblisse inglise keeles, ja jätkem Aleksandria rikutised üksi.
Niisiis, Septuaginta lugu on pettus. See ei olnud kirjutatud enne Kristust ning Jeesus ja Tema apostlid ei kasutanud seda. See on ainuke käsikirjade kogum, mis sisaldab Apokriivat ja seda segatuna Piibli raamatute vahele, õigustades selle kaasamist Rooma Katoliku Kiriku poolt nende piiblitesse. See on nagu needsamad rikutud Aleksandria koodeksid – needsamad, mis Uut Testamenti, ilusasse pakendisse pakendatuna, segi ajavad.
Kinnistugem meie alalhoitud Piiblisse, Kuningas Jamesi Piiblisse inglise keeles, ja jätkem Aleksandria rikutised üksi.
No comments:
Post a Comment