Küsimus: Kas Katolik Kirik vastutas Piibli kirjutamise eest?
Vastus: Ei. Katolik Kirik püüdis saada au selle eest, mida Issand tegi ilma nende abita.
Siin on LÜHIKE PIIBLI AJALUGU
1. Vana Testament
Vana Testamendi kirjutasid (andsid Jumala Sõna edasi) Mooses, Taavet ja Saalomon, prohvetid, nägijad ja kuningad. Ükski kirik ei saa selle eest vastutada. Jumal inspireeris teatud isikuid tooma inimestele Jumala Sõna. VT on Jumala kirja pandud ilmutus umbes kuni aastani 400 eKr.
2. Testamentidevaheline periood
Aega 400 eKr kuni umbes 5 eKr nimetatakse tavaliselt prohvetliku vaikimise ajaks. Jumal lõi 400 aastat kestva protsessi, et valmistada maailma ette tõotatud Messia tulekuks. Tollal ei olnud kirikuid, kuid olid uutlaadi nähtused – sünagoogid. Juudid tahtsid teenida Jumalat ja neil ei olnud pagenduses olles templit, kus seda teha. Kui neist paljud 400-500 eKr tagasi pöördusid, olid neil juba toimivad sünagoogid olemas ja kuigi pagendusest tagasi tulnud ehitasid templi taas üles, jäi sünagoogi idee alles ja neid ehitati juurde. See oli tänapäevase koguduse või kiriku algus.
Kuid sellel perioodil ei kirjutatud midagi Pühakirja kuuluvast, see kõik pidi veel tulema peale Tema tulemist, kes tuli "Eelija vaimus ja väes" (Lk 1:17).
3. Kristuse aeg
Maksukoguja ja hilisem Jeesuse jünger Matteus (leviit) tegi ülestähendusi sellest, mis juhtus Jeesuse teenistuse ajal. Samuti on tõene, et kui Jumal oli inimeste keskel lihas elamas, siis pidid Tema sõnad nende sisse tungima. Olen kindel, et apostlid kogusid kirjutisi, kui nad Uut Testamenti kirjutasid (2 Pt 1:16-21; 1 Jh 1:1-3; 4:14), nad ei saanud Jeesuse Kristuse, Jumal Poja ning Jumala Poja kuju ja sõnu vältida, kui Ta nende südametesse kõneles (Lk 9:44; 24:32).
Aga see ei olnud „kirik“, mis pani nad kirjutama.
2 Tm 3:16,17 „Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiuslik ja valmis igale heale teole.“Ja
2 Pt 1:19-21 „Meil on ka kindlam prohvetisõna ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu valgust, mis paistab pimedas paigas, kuni päev hakkab hahetama ning päevatäht tõuseb teie südameis. Mõistes esmalt, et ühtki prohveteeringut Pühakirjas ei või omapäi seletada, sest prohveteeringud pole varemalt esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on pühad mehed rääkinud."Jumala Püha Vaim inspireeris neid täiuslikult ja korrektselt kirjutama Jumala sõnu kogudusele. Kogudus ei „inspireerinud“ midagi.
4. Koguduse ajastu
Kui apostlid kirjutasid kirju, võtsid kogudused need vastu. Nad lugesid ja levitasid neid. Nad paljundasid neid teiste vendade jaoks Jeesuses Kristuses. Nad tunnistasid nende autoriteeti kristlase elus. Nii oli Pühakiri toodetud Jumala meeste poolt, mitte „kiriku“ poolt. Aga ta olid toodetud koguduse JAOKS.
Piibli viimane raamat oli Ilmutuse raamat, kirjutatud umbes aastal 96 just enne apostel Johannese surma aastal 100. Peale apostlite surma kogusid kogudused nende kirju, mida neil veel ei olnud, et neid lugeda ja mõista Jumala autoriteeti, millega need olid kirjutatud.
Keegi teine seda kohta ei jaganud. On olemas nn Barnabase kiri (ei ole kindel, et Barnabas selle kirjutas), mille kohta arvatakse, et see oli kirjutatud esimesel sajandil. Aga selle sõnumi ja apostlite kirjutiste vahet on näha üsna kerge. Kui sa usud Kirja, siis sa ei saa uskuda nn Barnabase kirja.
On olemas Johannese jüngri Polycarpose kirjutised (kui Johannes oli väga eakas). On olemas Kleemensi ja teiste kirjutised. Aga need kõik on kristlaste kirjutised. Just kristlaste. Mõned neist olid isegi märtrid, nende kirjutised toetusid Pühakirjale, aga nad ei olnud Pühakiri ise. Igaüks, kes rajab oma usu nendele, ehitab õlgedest alusele, nagu luterlased tänapäeval, kes õpivad Jumala Sõna ainult sellest, mida Martin Lutheri kirjutistest leiavad. Huvitavad kirjutised, teinekord „inspireerivad“ kirjutised - tore. Kas inspireeritud? Ei ole võimalik.
Rooma Katoliku Kirikul on varasest ajast peale olnud vaid üks eesmärk, mis on paganlikku ja poliitilist päritolu: hävitada tõelisi kristlasi ja nende Piibel. Nad võtsid kasutusele Pühakirja rikutud Aleksandria moonutised alalhoitud prohvetlike ja apostellike Jumala sõnade asemel, mida on leitud Süüria Antiookiast, kus „jüngreid hakati esimesena nimetama kristlasteks“ (Ap 11:26). Seepärast nad lisasid Aleksandria kirjutised, mida nimetatakse apokrüüfideks, oma moonutuatud piiblitesse. Seepärast on nad kasutanud jesuiite, et nad imbuksid protestantlikesse seminaridesse, kolledžitesse ja piiblikoolidesse, kus nad said õpetajateks ja külvasid kristlaste meeltesse kahtluse seemneid. Need kahtlustest juhitavad kristlased õpetasid omakorda teistes kolledžites ja koolides. Nad istutasid õpilastesse kogu aeg sama kahtluseseemet Jumala Sõna suhtes.
Töö oli viljakas: Kui inimesed enam ei uskunud Jumala alal hoitud sõnu, mis on Kuningas Jamesi Piiblis, olid nad hävinguks valmis. Praegu, 120 aastat pärast Jumala Sõna vahetamist kuradi valede vastu (Kuningas James'i tekst on heidetud kõrvale Aleksandria tekstide kasuks), kui teeseldakse Jumala sõnade koopiate „parandamist“, luuakse tegelikult alus Jumala sõnade hülgamisele. Peaaegu iga Piibel inglise keelt kõnelevas maailmas (ja enamuses teistes keeltes) on vaid veel üks Aleksandria saastevoolu ületõlge.
Teine viis seda näha on, et Pühakiri, mille me leiame alalhoituna Kuningas Jamesis on Jumala allika sarnane ...
Jeremija 2:13„Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo: minu, elava vee allika, jätsid nad maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid, mis ei pea vett.“ Asja mõte on see, et Katoliku Kiriku poolt üllitatud Piibel, mida peaaegu kõik protestandid ja teised kristlased kasutavad ... lihtsalt ei pea vett.
Vastus: Ei. Katolik Kirik püüdis saada au selle eest, mida Issand tegi ilma nende abita.
Siin on LÜHIKE PIIBLI AJALUGU
1. Vana Testament
Vana Testamendi kirjutasid (andsid Jumala Sõna edasi) Mooses, Taavet ja Saalomon, prohvetid, nägijad ja kuningad. Ükski kirik ei saa selle eest vastutada. Jumal inspireeris teatud isikuid tooma inimestele Jumala Sõna. VT on Jumala kirja pandud ilmutus umbes kuni aastani 400 eKr.
2. Testamentidevaheline periood
Aega 400 eKr kuni umbes 5 eKr nimetatakse tavaliselt prohvetliku vaikimise ajaks. Jumal lõi 400 aastat kestva protsessi, et valmistada maailma ette tõotatud Messia tulekuks. Tollal ei olnud kirikuid, kuid olid uutlaadi nähtused – sünagoogid. Juudid tahtsid teenida Jumalat ja neil ei olnud pagenduses olles templit, kus seda teha. Kui neist paljud 400-500 eKr tagasi pöördusid, olid neil juba toimivad sünagoogid olemas ja kuigi pagendusest tagasi tulnud ehitasid templi taas üles, jäi sünagoogi idee alles ja neid ehitati juurde. See oli tänapäevase koguduse või kiriku algus.
Kuid sellel perioodil ei kirjutatud midagi Pühakirja kuuluvast, see kõik pidi veel tulema peale Tema tulemist, kes tuli "Eelija vaimus ja väes" (Lk 1:17).
3. Kristuse aeg
Maksukoguja ja hilisem Jeesuse jünger Matteus (leviit) tegi ülestähendusi sellest, mis juhtus Jeesuse teenistuse ajal. Samuti on tõene, et kui Jumal oli inimeste keskel lihas elamas, siis pidid Tema sõnad nende sisse tungima. Olen kindel, et apostlid kogusid kirjutisi, kui nad Uut Testamenti kirjutasid (2 Pt 1:16-21; 1 Jh 1:1-3; 4:14), nad ei saanud Jeesuse Kristuse, Jumal Poja ning Jumala Poja kuju ja sõnu vältida, kui Ta nende südametesse kõneles (Lk 9:44; 24:32).
Aga see ei olnud „kirik“, mis pani nad kirjutama.
2 Tm 3:16,17 „Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiuslik ja valmis igale heale teole.“Ja
2 Pt 1:19-21 „Meil on ka kindlam prohvetisõna ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu valgust, mis paistab pimedas paigas, kuni päev hakkab hahetama ning päevatäht tõuseb teie südameis. Mõistes esmalt, et ühtki prohveteeringut Pühakirjas ei või omapäi seletada, sest prohveteeringud pole varemalt esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on pühad mehed rääkinud."Jumala Püha Vaim inspireeris neid täiuslikult ja korrektselt kirjutama Jumala sõnu kogudusele. Kogudus ei „inspireerinud“ midagi.
4. Koguduse ajastu
Kui apostlid kirjutasid kirju, võtsid kogudused need vastu. Nad lugesid ja levitasid neid. Nad paljundasid neid teiste vendade jaoks Jeesuses Kristuses. Nad tunnistasid nende autoriteeti kristlase elus. Nii oli Pühakiri toodetud Jumala meeste poolt, mitte „kiriku“ poolt. Aga ta olid toodetud koguduse JAOKS.
Piibli viimane raamat oli Ilmutuse raamat, kirjutatud umbes aastal 96 just enne apostel Johannese surma aastal 100. Peale apostlite surma kogusid kogudused nende kirju, mida neil veel ei olnud, et neid lugeda ja mõista Jumala autoriteeti, millega need olid kirjutatud.
Keegi teine seda kohta ei jaganud. On olemas nn Barnabase kiri (ei ole kindel, et Barnabas selle kirjutas), mille kohta arvatakse, et see oli kirjutatud esimesel sajandil. Aga selle sõnumi ja apostlite kirjutiste vahet on näha üsna kerge. Kui sa usud Kirja, siis sa ei saa uskuda nn Barnabase kirja.
On olemas Johannese jüngri Polycarpose kirjutised (kui Johannes oli väga eakas). On olemas Kleemensi ja teiste kirjutised. Aga need kõik on kristlaste kirjutised. Just kristlaste. Mõned neist olid isegi märtrid, nende kirjutised toetusid Pühakirjale, aga nad ei olnud Pühakiri ise. Igaüks, kes rajab oma usu nendele, ehitab õlgedest alusele, nagu luterlased tänapäeval, kes õpivad Jumala Sõna ainult sellest, mida Martin Lutheri kirjutistest leiavad. Huvitavad kirjutised, teinekord „inspireerivad“ kirjutised - tore. Kas inspireeritud? Ei ole võimalik.
Rooma Katoliku Kirikul on varasest ajast peale olnud vaid üks eesmärk, mis on paganlikku ja poliitilist päritolu: hävitada tõelisi kristlasi ja nende Piibel. Nad võtsid kasutusele Pühakirja rikutud Aleksandria moonutised alalhoitud prohvetlike ja apostellike Jumala sõnade asemel, mida on leitud Süüria Antiookiast, kus „jüngreid hakati esimesena nimetama kristlasteks“ (Ap 11:26). Seepärast nad lisasid Aleksandria kirjutised, mida nimetatakse apokrüüfideks, oma moonutuatud piiblitesse. Seepärast on nad kasutanud jesuiite, et nad imbuksid protestantlikesse seminaridesse, kolledžitesse ja piiblikoolidesse, kus nad said õpetajateks ja külvasid kristlaste meeltesse kahtluse seemneid. Need kahtlustest juhitavad kristlased õpetasid omakorda teistes kolledžites ja koolides. Nad istutasid õpilastesse kogu aeg sama kahtluseseemet Jumala Sõna suhtes.
Töö oli viljakas: Kui inimesed enam ei uskunud Jumala alal hoitud sõnu, mis on Kuningas Jamesi Piiblis, olid nad hävinguks valmis. Praegu, 120 aastat pärast Jumala Sõna vahetamist kuradi valede vastu (Kuningas James'i tekst on heidetud kõrvale Aleksandria tekstide kasuks), kui teeseldakse Jumala sõnade koopiate „parandamist“, luuakse tegelikult alus Jumala sõnade hülgamisele. Peaaegu iga Piibel inglise keelt kõnelevas maailmas (ja enamuses teistes keeltes) on vaid veel üks Aleksandria saastevoolu ületõlge.
Teine viis seda näha on, et Pühakiri, mille me leiame alalhoituna Kuningas Jamesis on Jumala allika sarnane ...
Jeremija 2:13„Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo: minu, elava vee allika, jätsid nad maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid, mis ei pea vett.“ Asja mõte on see, et Katoliku Kiriku poolt üllitatud Piibel, mida peaaegu kõik protestandid ja teised kristlased kasutavad ... lihtsalt ei pea vett.
No comments:
Post a Comment