Rabi
Daniel Lapin, tuntud Ameerika rabina, on rabiinlik õpetlane ja
menuraamatute autor:
Kultuur
ei ole sama mis tsivilisatsioon. Kultuure on tuhandeid, aga
tsivilisatsioone ainult üks (antud kontekstis tsiviliseeritud Lääs, toimetaja märkus). Pekingi, Bombay
(praegune Mumbay, toimetaja märkus) ja Bangoki pangad on
hakanud välja nägema Bostonis, Birminghamis ja Berliinis asuvate
sarnaste asutuste moodi ja mitte vastupidi. Koos miljonite teistega,
kes hääletavad oma jalgadega, eelistame ka meie teiega
tsivilisatsiooni teistele lugematutele kultuuridele, kus me
võinuksime elada. Probleem on selles, et tsivilisatsioon on
hirmutavalt habras lill. Mis juhtub, kui kiskuda selle õis tema
juurtelt? Miks maja ehitamine nõuab palju rohkemat tööd ja aega
kui selle lammutamine? Mis on sellel pistmist edusammudega, mida
liberalism, progressivism ja sotsialism näib olevat saavutanud
noorte hääletajate seas paljudes maades? Miks poliitikud ja
bürokraadid vabastavad endid seadustest ja regulatsioonidest, mida
nad religioosselt teistele kehtestavad? (kõne algab u 10 minutist)
Daniel Lapini kõne
18. novembril 2018 Dallases Wall Builders'i
(https://wallbuilders.com)
elupooldajate konverentsil:
Me
räägime sageli üksteisele lugusid oma rangetest vanematest. Meie
elu on lapsepõlves meie vanemate tõttu karm olnud. Mu isa tavatses
teha minuga seda trikki: Ta tuli koju ühe katkise kellaga (See oli
häälekalt tiksuv keeruline mehhaaniline seadeldis. Ta tõi tihti
neid katkiseid kelli koju ja ma ei tea tänaseni, kust ta nad
leidis.) ja ütles: „Daniel, võta kell osadeks ja pane kokku nii,
et see hakkaks taas tööle.“ See oli mu lapsepõlve kõige
mõttetum ja frustreerivam tegevus. See toimus pidevalt, arvan et oma
30 korda. Ta tuli jälle koju ja ütles: „Arva ära, mida ma täna
sulle tõin.“ See oli veel üks kell! ... Meie söögilaual oli
sadu väikesi vidinaid, mida ma püüdsin tulutult kokku panna, et
kella käima saada. Ma küsisin lõpuks: „Miks sa seda teed?“ ...
Ma tahan selle looga teile näidata, et on palju valesid viise,
kuidas kella osasid kokku panna, aga on ainult üks õige viis,
kuidas kõik kokku panna õigesti. Ta ütles: „See käib nii ja see
teadmine tuleb sulle edaspidises elus kasuks.“ On ainult üks õige
viis, kuidas osad taas kokku panna. Ma hakkasin viimaks asjast aru
saama.
20.
sajandi suur antropoloog Joseph Daniel Unwin (1895-1936) väitis, et
maailmas on umbes 5000 kultuuri, millest enamus ei toimi just hästi.
Aga vale oleks öelda, et on 5000 tsivilisatsiooni. Kui ma räägiksin
seda ülikoolides, siis mõistetaks mind hukka, siin aga tohib
sellest rääkida. Need tuhanded Vahemeres uppunud aafriklased
püüdsid meeleheitlikult Euroopasse pääseda. Mis vahe on kultuuril
ja tsivilisatsioonil? Kultuur on lihtsalt ühe inimestegrupi eluviis.
Tsivilisatsioon on täiesti erinev: grupp inimesi suudab teha
koostööd nii, et see toodab vabadust, rahulolu, terveid
meeste-naiste vahelisi suhteid, mis paneb arenema
meditsiinitehnoloogiad, mis pikendavad eluiga ja säilitavad tervist;
mis lubab majandussüsteemil areneda, nii et inimesed ei pea enam
ellu jäämiseks iga päev küttimise ja korilusega tegelema. See
kõik moodustab tsivilisatsiooni.
Mõni
ehk ütleb: „Pea nüüd kinni, rabi Lapin, sa paned segast.
Inimesed võitlevad koos, et ületada Vahemerd, sest Euroopas on raha
rohkem kui Aafrikas.“ Ma ütlen selle peale: „Bingo! Jah!“ See
ongi põhiküsimus. Mis te arvate, miks on algsed kapitalisüsteemid
esile kerkinud just kristluse valitsusalal? Tõsi on, et ükski
kapitaliturg pole algselt esile kerkinud väljaspool kristluse
valitsusala. Jah, täna on börsiturud olemas Mumbais, Bangokis,
Pekingis - aga need ei ole sealt alguse saanud. Akumuleerunud
kapitali käsitust, õigupoolest elujõulise raharingluse käsitust
ei ole väljaspool kristluse leviala. Miks? Selle maa suurima
majandusliku hüvangu käivitaja peal on lause: „In God we trust,“
- ja mitte kirikute seintel. Sest ilma usuta ei ole sellist asja nagu
raharinglus. Miks farmer, kes hoolitseb selle eest, et tema pere
saaks talve üle elatud, avab ukse külalisele, kes ütleb: „Kuule
farmer, mul on hea idee: Sa luba mul laadida oma põllusaak minu
koormasse ja ma annan sulle vastu neid väikesi metallkettaid,“?
Milline farmer nõustub sellise tehinguga? See pole ju mõistlik. Aga
see osutub mõistlikuks laiaulatuslikus majanduskeskkonnas, kus suur
hulk inimesi on seotud ühise moraalisüsteemiga (ilma milleta ei
võtaks minagi raha vastu), sarnase maailmavaatega, kus saavutuste
nimel töötatakse ja võideldakse, võites ära vastuolud ja
probleemid. Kõik see on reaalsus ja seda ei ole igas kultuuris, see
on tõene ainult tsivilisatsiooni puhul. Kuigi maailmas on palju
kultuure, väidan ma siiski kategooriliselt, et üheski neist ei ole
probleemi illegaalse immigratsiooniga. Ja mitte mina ei väida siin
seda, et tsivilisatsioon toimib paremini, vaid sellest räägivad
need inimesed, kes hääletavad oma jalgadega ja sageli oma eluga.
Nemad otsustavad minna sinna, mida kristlus on ehitanud – just
sinna nad lähevad. Ühiskonna mutrite, kruvide ja hammasrataste
kokkupanemiseks nii, et see töötaks, on õigupoolest ainult üks
viis. Aga need paljud kultuurid? Me tervitame neid, kui me neid
tahame, aga kui me hindame tsivilisatsiooni väärtusi, siis on
ainult üks viis, kuidas see töötab. Mis see on?
Mul
on kauges aianurgas üks roosipõõsas, millel on kaunid õied. Aga
mu külalised peavad enne läbima pika teekonna läbi aia, et näha
seda imet. Miks nad peavad seda tegema? Ma näpistasin siis mõned
õied põõsa küljest ära ja panin need tuppa vaasi. Ma olin enese
silmis tark, sest mu külalised imetlesid neid ja ahhetasid. Nad ei
pidanud enam ette võtma pikka teekonda läbi aia. Järgmisel päeval
oli õitega kõik veel hästi, aga edasi mu roosiõite kroonlehed
hakkasid närbuma, nende värv muutus ja viimaks ei jäänud nende
ilust enam suurt midagi järele. Aga põõsa küljes olevad õied
õitsesid täies jõus edasi. Äranäpistatud õis püsib mõnda
aega, ent aja jooksul ... Kui sa kisud millegi tema juurtest lahti,
siis see närbub. Küll mitte kohe ja kiirelt, nii et õie
äranäpistamine ei tundugi halva ideena ja sa pead ennast targaks,
kuna see õitseb veel mõned päevad.
Töötav
tsivilisatsioonisüsteem on Piibli põhine, st tsivilisatsiooni
kujundavad põhimõtted on Piibli põhised. Ja mitte ainult Euroopas
ringi reisides ning selle kunsti, arhitektuuri ja kirjanduse usulist
tausta uurides, vaid see on ilmne kõiges – nt üle 97% kõigist
saavutustest meditsiinitehnoloogias, matemaatikas, teaduses. Aastatel
800-1850 tehti rohkelt avastusi mitte ainult valdavalt kristlikus
maailmas, vaid enamasti kristlastest õpetlaste-teadlaste poolt.
Selleks peab olema põhjus. Miks Piibli-nimeline raamat kujundas
välja tsivilisatsiooni, mille poole kogu maailm karjas jooksmas on
ja püüab seda igal tasandil jäljendada? Millised olid Bombay,
Pekingi ja Bangoki pangad 17. sajandil? Nad hoidsid seal rahatükke
oma põhukottides. Ei olnud mingit raharingluse ega
pangandussüsteemi. Ja kui aja jooksul arenesid välja linnad nagu
Birmingham, Boston ja Berliin ning neis linnades tekkisid ka pangad,
siis täna nad ei jäljenda Bangoki, Pekingi ja Bombay panku – ei,
vaid need pangad Bangokis, Pekingis ja Bombays jäljendavad Läänes
loodud pankasid. ... Me ei ole siia tulnud, et ülistada Lääne
tsivilisatsiooni, sest see kõik on suremas jne, kuid ma tunnen end
täna hommikul piiratuna ainult ühest reeglist, milleks on tõe
rääkimine. Ma ei ole teile senini rääkinud midagi ega kavatse
ülejäänud aja rääkida midagi, mis kuidagi ohustab eesmärki või
mida on raske tõestada. Sest meie tänases Ameerika kultuuris (ma ei
nimeta seda enam tsivilisatsiooniks, vaid kultuuriks), mis haarab
kontrolli Ameerikas, ei ole tõde kaitstud, aga siin on.
Kui
tuli aeg otsustada, mida teha väljaheidetega, siis tuli esile
puhtuse idee, kogu see idee, et tsivilisatsioon peab keskenduma ilule
ja mitte inetusele, tsivilisatsioon peab keskenduma õilsatele
püüdlustele, mille osa oli kindlustada see, et sõnnik ei voolaks
igal hommikul mööda linnatänavat alla. Nii arendati välja
kanalisatsioonisüsteem. Taas tasub märkida, et Birmingham, Boston
ja Berliin ei kopeerinud Bombay kanalisatsioonisüsteemi, vaid Peking
ja Bangok on teinud kõike võimalikku, et kopeerida Lääne
kanalisatsioonisüsteemi. Kogu puhtuse käsitus ühes
tsivilisatsiooni arenguga on puhtalt piibellik.
Ükskord
oli kogu idee, millest me täna mõtleme kui konservatiivsetest
poliitilistest väärtustest, kinnitatud varre külge, mis sai oma
toitained juurtest. Me oleme õie varre küjest ära murdnud. Ja me
oleme püüdnud arendada konservatiivset poliitikat kavatsusega, et
see saab kuidagi eksisteerida iseseisvalt ilma oma piibelliku
aluseta. See on eemärk. Ja see paistab mõnda aega hea olevat, kuid
aja möödudes ei paista nii hea olevat. Probleem on selles, et
teisest küljest on selles kaasatud tohutud saavutused. Mis on need
saavutused? 1 Moosese raamatu alguses on öeldud, et universumi
valdas täielik kaos. Ja Jumal hakkas sisse paiskama energiat mingil
tasandil, mis käib üle meie mõistmisvõime. Ning sellest
täielikust kaosest ja segadusest tuleb esile kuiv maa, vesi läheb
oma paika jne. Sellest alates kuni tänaseni on meie päralt see
ülioluline info, mis ütleb, et ilma selle energiata ning sageli
selle korrapärase ja ka valuliku rakendamiseta hakkaks mu laud
sarnanema Bombay prügilaga. Ja mu laste magamistuba! Ma mõtlen
endamisi, kui veider - ma ei ole teinud midagi, et see juhtuks, see
lihtsalt läheb nii. Ja samuti, kui ma enam ei hoolitseks oma auto
eest, siis mõne aasta pärast näeks see välja ja käituks romuna.
Aga miks see kõik ei toimu vastupidiselt? Et kui ma piisavalt kaua
ootan, siis mu segamini läinud tuba saab korrastatuks ja pühituks?
Et kui ma piisavalt kaua ootan, siis allakäiguprotsess mahajäetud
auto juures pöördub ise vastupidiseks? Ja ainus põhjus, et sa
selle küsimuse peale ei imesta, on see, et me oleme selles maailmas
nii harjunud vaikimisi elama kaoses, et me ei tunnista selle
protsessi erakordsust. Ära enam energiat rakenda ja kõik läheb
allamäge. Teisest küljest vaadatuna ei toimi see alati ühtemoodi.
Samamoodi
aitab gravitatsioon kaasa, kui me tahame jõudu katsuda ja hakkame
200-liitrist veetünni veeretama. ... Ma saan valida suunda ja minu
ülesanne on veeretada 200-liitrine tünn oma garaazi katuselt
maapinnale. Sinu osa oleks teha sedasama, aga vastassuunas. Mina
võidan selle võistluse. See tundub esmpilgul õiglane, aga ei ole
siiski õiglane, kuna mängus on gravitatsioon, mida me peame
endastmõistetavaks, kuna me oleme koos sellega nii kaua aega elanud.
Me ütleme: tore, aga nõnda ei ole 200-liitrise tünni veeretamine
õiglane. Jah, aga sa valisid ühe või teise suuna ja saad
külgetõmbejõust kas kasu või kahju, täpselt nii.
Oletame,
et Dallases on üks laamendav tänavajõuk ja selle konverentsi ajal
me palkame nad ühe katse läbiviimiseks, öeldes: „Teie ülesanne
on selle hotelli lammutamine.“ Ma söandan oletada kahte asja: (1)
me vaatame hämminguga, kui kiiresti nad oma eesmärgi saavutavad;
(2) ja me oleme hämmingus, kui üksmeelsed nad selle suure
hävitustöö juures on. Tule süütamine ja klaasi purustamine paneb
koos teiste sama asja tegevate inimestega tundma ennast olukorra
valitsejatena. Nad saavad oma suures raevus ühendatud, et seda
hoonet lammutada. Edasi me palkame arhitektide, juristide ja
inseneride meeskonna, et hotell taas üles ehitada. Kui kaua see aega
võtab? Ärme vaatame isegi mitte Maailma Kaubanduskeskuse peale New
Yorkis, sest see oli valitsuse projekt. Aga kujutage ette, et siin
Dallases ja eraviisiliselt me palume neid insenere ja arhitekte see
hotell taas püsti panna. See võtab palju rohkem aega, kui
tänavajõugul selle lammutamine. ... Kui me kord mõistame, et
tsivilisatsioon on järjepidev piibellikule maailmavaatele rajatud
projekt, siis selle tsivilisatsiooni lammutamine on palju kergem,
sest vaimne gravitatsioon on nende poolt, ja see ühendab neid
viisil, mida meie juures ei leidu. Lammutamine on kergem kui
ehitamine ja lammutustöö ühendab inimesi, kes selles osalevad.
Mida nad hävitavad? Nad püüavad hävitada Piiblil rajanevat
tsivilisatsiooni.
Jätkub ...
No comments:
Post a Comment