Prohvetisõna Taeva Trooniruumist

Tõelise prohveti tunnused: kutse tulla üles

 kõrgemale  

Pärast seda ma nägin, ja vaata: taevas oli avatud uks, ning sama hääl, mida ma olin kuulnud 

enesega rääkivat otsekui pasun, ütles: „Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab sündima pärast seda!” Ilmutuse 4:1 

Mind tõmmati nägemuses Taeva Trooniruumi!

Ühel 1984. aasta õhtul, mil sain täidetud Püha Vaimuga, oli mul vaimulik kohtumine, mis sügavalt mõjutas minu käimist koos Isandaga ja muutis mind igaveseks.  

Selle kohtumisega algas mu teekond Troonil Istuja südame tundmise ja Temaga suhtlemise

 juurde. 

1984. aasta juunis, pärast keskkooli lõpetamist, andsin oma vanematekodus oma elu Isandale. Ma olin Isanda jaoks nii tuline ja teadsin oma südames, et kõik minu päästega kaasnev oli reaalne. Olin Jumala tundmise ja Tema poolt kasutatud olemise järele nii näljane. Võin ausalt öelda, et see innukus pole mind Tema 35-aastase teenimise jooksul kunagi maha jätnud. Kui olin auliselt saanud täidetud Püha Vaimuga ja rääkisin teistes keeltes, nagu Vaim andis mulle rääkida, sai mulle osaks imeline teavane kohtumine.  

Mul paluti tulla koguduse teenistusele ja saada ristitud Püha Vaimuga. Ma ei teadnud sellest midagi ega olnud kuulnud mingit õpetust selle kohta. Ma ainult oskasin mõelda, et kui see on Isandast, siis ma tahan seda! Seal oli üks vanem naine, kes sai sel perioodil minu vaimulikuks emaks, juhatades mind Pühakirja ja Jumala asjade suhtes 3-4 korda nädalas mitme aasta jooksul. Ta elas saja-aastaseks ja läks mõned aastad tagasi taevasse. Kui teenistus sel õhtul lõppes, siis tema ja veel mõned temaga ühinenud inimesed panid käed mu peale ja ütlesid: „Võta vastu Püha Vaim.” Hakkasin kohe rääkima teistes keeltes nagu voolav jõgi. Seal ei olnud ainult üks sõna, vaid tundus, et laused ja tekstilõigud. Tundsin end seespidi süüdatuna ja nii täis Tema Vaimu ühes üleloomulilku väe tundmisega enda peal. Ma ei suutnud peatada seda palvevõidmist selles aulises, tundmatus taevases keeles.  

Läksin koju ja vaatasin peeglisse: kogu mu nägu oli täis valgust. Heitsin voodisse ja lasin sel edasi voolata. Võin ausalt öelda, et ma palvetasin oma uues taevases keeles terve õhtu ja siis juhtus kõige hämmastavam. Mind tõmmati üles millegi juurde, mille usun olevat väikese pilguheidu Trooniruumi. Olin kohe ühes ruumis, mitte oma magamistoas, vaid ühes teises ruumis. Kuulsin laulmas kõige kaunimaid hääli, ja valgus, oo see auline valgus, mida ma nägin ja kogesin enda ümber! Valgus oli nii ere, et ei lasknud mul näha, vaid ainult kuulda ja tunda sellist imelist ligiolu, mida ma polnud varem kunagi tundnud.  

Selle kogemuse jätkudes suutsin viimaks näha rahvahulki enda ümber, kuna ma olin osa suurest rahvahulgast, laulukoorist (nagu sa võid arvata), mis oli osa sellest säravast valgusest. Võisin näha seda valgust peegeldavat jõge, aga hämmastav oli tunne, nagu oleks mind heidetud millessegi, mis tõmbas mind lähemale sellele, kelle usun olevat selle, Kes istub Troonil - Jumalale endale! Võisin näha ühte kuju, mis istus millegi suure ja uhke peal, kuid ma ei näinud selgelt kuju nägu ega Tema istet. Nägin ainult Tema kuju, sest pidin särava valguse pärast oma näo kinni katma. Ma ei ole kindel, kui kaua ma seal olin, aga õigupoolest polnud loomulikul ajal tähtsust. Ärkasin sellest kogemusest, kuuldes trepil mu nime hüüdva ema häält. Siis korraga märkasin, et oli hommik. Ma veetsin terve öö Isanda ligiolus ja ma olin muudetud!  

Jätkub lingi alt

Hank Kunneman